Ligi 30 protsenti 18–74-aastastest eestlastest on käinud sel aastal Lätis alkoholi ostmas või lasknud seda endale sealt tuua, kirjutab Postimees.
Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud küsitlusest selgus, et 5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad. Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud. Sealjuures teeb viiendik Lõuna-Eestis elavatest inimestest seda regulaarselt kord kuus.
Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võib laias laastus öelda, et alkoholi ostab vähemalt neli viiendikku Eesti elanikest.
Loe pikemalt
Postimehest.
Seotud lood
Aktsiisisõltuvuses riik peaks senisest enam pingutama, et ohjeldada illegaalset alkoholikaubandust, kirjutab Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu juht Triin Kutberg.
Rimi majanduskonverentsil ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
Riigikogu võttis teisipäeval vastu seadusemuudatused, millega vähendatakse õlle ja kange alkoholi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu poole võrra.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.