Alar Ojastu: Ettevõtlus algab inimestest

“Nad mõistavad, et äri on täpselt nii tugev kui selle jaoks töötavad inimesed. Et ei ole olemas suurepärast organisatsiooni, sest organisatsioon on ainult ruum ja logo, on hoopis suurepärased inimesed. See grupp suurepäraseid inimesi, kes on väga head selles, mida nad teevad, moodustavad sellise nähtuse, mida nimetatakse suurepäraseks organisatsiooniks,” selgitab Alar. Seda on oluline mõista ka seetõttu, et järjest olulisemaks muutub heade spetsialistide hoidmine.

Alar Ojastu toob näiteks ettevõtte Wegmans, mis on 17 aastat olnud väljaande Fortune 100 parima tööandja edetabelis. “(Edetabelis esikohal olev – toim) Google on loonud illusiooni, et selleks, et olla tööandjana atraktiivne kõige parematele töövõtjatele turul, on vaja ägedat kontorit. Uuringud näitavad aga seda, et see kihvt kontor toob küll inimese majja, aga ei tee teda produktiivseks ega pane firma juurde jääma. See on nagu meik. Nii tekkiski mul ühel hetkel tänuväärne küsimus, aga kes nr 2 tööandja on,” mõtiskleb Alar. Selleks on mainitud toidukaupluste kett Wegmans. “See on nagu Rimi. Neil ei ole kihvti kontorit, ronimisseinu, basseine ega tasuta lõunaid oma kassapidajatele anda, nad on poes. Ometi on nad loonud sellise töökeskkonna, kus inimesed tunnevad ennast väärtuslikuna ja kus nende parimad omadused tulevad esile. Muide, Wegmans’i tulu ruutmeetri kohta on 50% kõrgem kui turu keskmine.” Seega, kõik saab alguse juhtidest. Ühtegi juhti paraku inimesi väärtustama panna ei saa, igaüks peab selleni ise loomulikult kasvama, on Alar kindel.

Juhtimine on Alari sõnul läbi käinud pika tee – jõujuhtimisest, mis tugines hirmule, juhtimiseni läbi hierarhia, kus maksid pagunid ja positsioon. Tööstusrevolutsiooniga küll hierarhial põhinev juhtimine jäi, aga juurde tuli n-ö präänik – inimesi hakati motiveerima raha ja eduga. “See viimane mudel on väga palju head maailma toonud – vaatame näiteks, kuhu me oleme jõudnud tervishoiusüsteemiga. Paraku on see aga kaasa toonud ka kriisi, mis on maailmas praegu ökoloogiliselt, samuti tohutu rahulolematuse seoses ettevõtete eetikaga.”

Kui eelmise põlvkonna juhtimise mõte oli see, et võidab see, kes suudab kõige geniaalsemalt kasutada maailma ressursse, et teenida kasumit, siis praegu tuleb järjest enam juurde juhte, kes näevad, et kasum ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, millega rahastada teekonda oluliste eesmärkideni. “Eesmärgiks võib olla toode, teenus või mõni süsteem,” selgitab Alar. Ka näevad sellised ettevõtjad inimesi teistmoodi: “Nad näevad, et inimesi on vaja selleks, et seda eesmärki saavutada, järelikult inimesed on olulised.”

Alar Ojastu esineb ettekandega "Äri kasv sõltub millestki muust kui kliendirahulolu - millest?" 11. oktoobril toimuval Kaubanduse Aastakongressil Tallinna Lauluväljakul. Tutvu programmiga SIIN ning registreeru SIIN.

Loe täispikka artiklit Alar Ojastust Äripäeva lisast Gentleman või SIIT.