SEB uuring: piirikaubandus tõmbab alla Lõuna-Eesti kaupmeeste optimismi

Kui maakondade lõikes on kõige optimistlikumad Raplamaa VKE-d, kus käibekasvu ennustab 22% siis Valgamaa ettevõtted on oma prognoosides kõige pessimistlikumad ning koguni 42% kardab käesoleval aastal käibelangust. Optimistlikumad ollakse tööstussektoris, kuid õitsev piirikaubandus valmistab suurt muret kaubandus- ja majutus- ning toitlustussektorile. Kui näiteks Harjumaa kaubandusettevõtted ennustavad 19% käibekasvu siis Valga-, Võru-, ja Põlvamaa kaupmehed kasvu ei näe ning koguni 62% ennustavad käivete jätkuvat kukkumist.

75% Eesti ettevõtetest plaanib 2018 aastal keskenduda kohalikule turule ning vaid 8% plaanib laienemist uutele turgudele ning sedagi põhiliselt lähiümbruses Baltikumis ning Skandinaavias. Valga-, Võru-, ja Põlvamaa ettevõtted on seega keskmisest märksa aktiivsemad eksportijad ning uute turgude avamist või laienemist olemasolevatel planeerivad 19% küsitletutest.

Madalad ootused käibenumbrite osas peegelduvad ka ettevõtete investeerimisvalmiduses, milles on aastaga toimunud enneolematu langus. Kui möödunud aastal planeeris üle 30 000 euro suurusi lisainvesteeringuid 17% Valga-, Võru- ja Põlvamaa ettevõttetest siis alanud aastal on nende ettevõttete osakaal vaid 6%. Suuremaid investeeringuid planeerivad siiski tööstus-, põllumajandus-, ja metsandussektori ettevõtted.

Vaatamata pessimismile käibenumbrite osas ning vaoshoitusele investeerimisel, planeerivad ometi 12% Põlva-, Võru-, ja Valgamaa ettevõtetest värvata käesoleval aastal ka uusi töötajaid. Kõige stabiilsemad on Põlvamaa tööandjad, kellest koguni 92% ei plaani mingisuguseid muudatusi oma töötajate arvus, sealjuures suhtuvad sealsed VKE-d oluliselt leigemalt välistööjõu värbamisse, mida peab atraktiivseks vaid 4% sealsetest ettevõtetest. Naabermaakondades küündib sama näitaja 11 protsendini.

Lõuna-Eesti ettevõtted on küllaltki avatud innovatsioonile ning oma toote- või teenuse arendamist ja ärimudeli ümbervaatamist plaanivad käesoleval aastal 71% Põlva-, Võru- ja Valgamaa küsitletutest. 39% VKE-dest on võtnud eesmärgiks arendada oma teenuseid ja tooteid ning viiendik vastanutest plaanib panustada töötajate täiendkoolitusse. Pea pool piirkonna ettevõtetest (47%) plaanib alanud aastal oma majandustegevust digitaliseerida.

Kahetsusväärsel kombel pole vastutustundliku ettevõtluse (panustamine töötajatesse ja kogukondadesse, vastutustundlik äritegevus) ning loodusressursside kasutamise põhimõtted Eesti VKE-de jaoks enam nii olulised kui varasematel aastatel ning sarnast tendentsi on märgata ka Valga-, Võru-, ja Põlvamaal.