Geoblokeeringu keeld mõjutab pea igat tarbijat

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas oma tervituses, et konverentsil on võimalus pöörata tähelepanu infoühiskonna valupunktidele ning koos leida neile ka lahendusi. Simson viitas e-kaubanduse kasvavale trendile, mis on märk suuremast teadlikkusest ning selle toetamiseks tuleb luua keskkond, mida võib usaldada. Parku võivad tarbijale nördimust valmistada asukohapõhised piirangud, mille kaotamiseks on Eesti oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ette valmistanud geoblokeeringu keelu. „On suurepärane, et sellise suure muudatuse juures on näha Eesti jälg. Selleks, et see ka Eesti õigusaktidesse üle võtta, tuleb ka meie valitsusel eelnõu heaks kiita,“ sõnas minister Simson ja allkirjastas eelnõue otse konverentsi laval, et see ka ametlikult valitsusse arutamisele jõuaks.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip selgitas geoblokeeringuga seonduvat nimetades seda üheks suurimaks muutuseks ning põhjendas ka vajadust selle järele. Selleks kirjeldas Ansip läbiviidud ostu-uuringut, mis annab hästi edasi tänase e-kaubanduse Euroopa Liidus. Ostu-uuringus selgus, et 2 protsenti internetikasutajatest ei saa teatud e-poodidele ligi.

Ülejäänust 98 protsendist, kes e-poele ligi said, 27 protsendil ei olnud võimalik e-poes registreerida, sest IP-aadressid pärinesid valedest riikidest. Registreerimisvõimalusega tarbijatest 32 protsenti olid oma kaupa juba peaaegu käega katsumas, takerdusid transpordiprobleemidesse. „Ma poleks iial arvanud, et ma oma praegusel ametikohal peaksin tegelema postipaki hindadega, aga kuna e-kaubandus on digitaalne, siis on see teema päevakorral,“ rääkis Ansip. Ostu-uuringus vaadeldi ka transpordi hindade erinevust, kui pakk saadetakse kas samasse või teise riiki. Euroopa Liidu riikides on keskmine hindade erinevus 3-4 korda, ent ühe riigi puhul oli erinevus lausa 22 korda. Seega järgmine ülesanne oli muuta transpordihindu läbipaistvamakas ja selline ettepanek on juba ka tehtud.

Ansipi sõnul 26 protsenti tarbijatest, kel polnud mingit probleemi ka välismaisest e-poest tellitud kauba transpordiga, ei saanud oma ostude eest maksta, sest ka selle oli välja andnud vale riigi pank. „Meil on ühine kaardisüsteem, aga müüjad keeldusid neid aktsepteerimast. Kui see pole diskrimineerimine, siis ma tahan teada, mis on diskrimineerimine?“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu tähtsust igale tarbijale.

„See peab olema ostja valik, milliselt e-poest ta osta tahab. Kedagi ei tohiks diskrimineerida selle pärast, et ta on päris valest riigist või tema krediitkaart ei ole välja antud selles riigis, mida müüja ei ole eeldanud. Arutelud selle teema üle olid tulised ja põhjalikud. Ma olen tänulik, et suured erimeelsused eri osapoolte vahel said ära silutud just Eesti eesistumise ajal,“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu loomise tööprotsessi. Ansip lisas veel, et kedagi ei saa kohustada müüma oma kaupa igasse Euroopa Liidu nurka, aga kedagi pelgalt päritolu või kaardi väljaandja järgi diskrimineerida ei tohi.

Järgnevas arutelus osalesid Signe Kõiv E-kaubanduse Liidust, Peep Kuld ettevõtetest ON24 ja Cleveron, Roone Roost Vestige Verdantist ning Madis Ehastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ettevõtjad tõid välja, et uute regulatsioonide loomise juures peaks kindlasti arvestama, mida see tähendab ettevõtjatele – kui suurenevad vajalikud investeeringud ebamõistliku piirini, siis kahandab see ettevõtjate soovi ja motivatsiooni ettevõtlusega üldse tegeleda. Ettevõtjad nõustusid, et ühteid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda ettevõtjaile koormavaks, vaid olulisem on tähtsustada sektori enda panust luues usaldusliku suhte tarbijatega.