Mis muutub kaubanduslepingutes pärast Brexitit?

Kõigi eelduste kohaselt lahkub UK EL-ist 30. märtsil 2019. Tegelemaks aastakümnete jooksul UK süsteemi osaks saanud õigusaktide ja kohtupraktika mõjuga teevad UK ametnikud juba hoogsalt tööd uute seaduste loomisega nii üleminekuperioodiks kui eluks pärast Brexitit. Oluline on valmistada ette seadusandlikud algatused juhuks, kui UK ja EL ei jõua lahkumise tingimuste osas kokkuleppele ja tekkinud olukorras leiavad ettevõtted ennast õiguslikust vaakumist. Praegu on aga hea aeg oma äritegevus, protsessid ja lepingud üle vaadata kõigil, kelle tegevus on kuidagi saareriigiga seotud.

Juunis võeti vastu Euroopa Liidu (lahkumise) seadus (European Union (Withdrawal) Act 2018), mille alusel tunnistatakse kehtetuks Euroopa ühenduste seadus (European Communities Act 1972) ja antakse parlamentaarne heakskiit UK valitsuse ning EL-i vahel parasjagu läbi räägitavale kokkuleppele. Seaduse tagajärjel kaob EL õigus allikana UK-st ning EL institutsioonid kaotavad pädevuse UK jaoks õigusnorme luua. UK õigussüsteemis juba sisalduv otsekohalduv EL õigus võetakse UK õigusesse üle, mis tagab mõningase õigusselguse, kuid ei käsitle seda, mis saab siis, kui vastavad õigusaktid ja põhimõtted EL-is edasi arenevad. Kindlasti aga luuakse UK-s paralleelselt siseriiklikku õigusnormistikku, mis võib EL õigusega ühte sammu liikuda, või hoopis kaugeneda.

Kuigi UK on oma 12. juulil avaldatud valges raamatus toonud välja kohandatud lähenemise, mis ei sobitu ei EMP , EFTA ega WTO mudelitesse vaid tagab kaupade probleemideta liikumise, piirates oluliselt teisi EL liikmesusega kaasas käivaid kohustusi, ei ole EL sellise lähenemise osas positiivselt meelestatud. Peamiste põhimõtetena tulevasteks kaubandussuheteks nimetab EL, et kaupade vaba liikumine toimub vaid tolliliidus ja ühtsel turul osaledes; nelja põhivabadust ei ole võimalik üksteisest eraldada; teenustekaubandus toimib vastuvõtjariigi seaduste alusel; füüsilistele isikutele peab säilima mitte-diskrimineeriv ja täielikult vastastikune vaba liikumine. Seega ei ole UK ja EL veel olulistes küsimustes ühist keelt leidnud ning ettevõtted peavad olema valmis kõigeks, see tähendab ka inventuuri oma ärisuhetes, et teha vajalikud ümberkorraldused.

On ebatõenäoline, et paljudes olemasolevates lepingutes sisalduvad eraldi sätted Brexiti mõjudega tegelemiseks, kuid ärilepingutes võib siiski olla mitmeid teisi sätteid, mis nendega tegelevad. Olulisemad lepingutingimused, mida silmas pidada:

•Hinnakorrigeerimise mehhanismid – lepingutes on sageli sätestatud mehhanismid, mis annavad õiguse hindu korrigeerida vastavalt tariifide ja/või valuutakursside kõikumisele.

•Lepingu lõpetamine – Brexiti mõjudega seoses võib kaasneda õigus leping lõpetada ning pooltel võib avaneda võimalus pidada läbirääkimisi lepingumuudatuste üle ja/või jaotada poolte vahel ümber Brexitiga seotud riske.

•Force majeure – Brexit ise ei tähenda küll vääramatut jõudu, kuid laialt sõnastatud sätted võivad kohalduda näiteks olukorras, kus Brexitist tulenev seadusemuudatus toob endaga kaasa lepingu täitmisega viivitamise või selle mõjutamise.

•Seadusemuudatus – lepingus sisalduvad seadusemuudatuse või olulise kahjuliku mõjuga muutuse sätted võivad Brexiti tagajärjel aktiveeruda.

Seega selleks, et olla Brexitiks valmis, soovitame alustada oma ettevõtte äritegevuse üle vaatamist ja välja uurimist, kuidas Brexit ja võimalikud erinevad kaubandussuhete stsenaariumid seda mõjutavad (pehme Brexit, karm Brexit, kokkuleppeta Brexit). Lähtekohaks tuleb eelkõige võtta küll see, kas teil on UK kaubanduspartnereid, aga tuleb tähele panna, et Brexit võib avaldada lepingulistele suhetele mõju ka olukorras, kus kaubanduspartner küll UK-s ei asu aga hangib toorainet või tooteid UK-st. Brexit võib sellisel juhul mõjutada kaubanduspartneri võimekust täita teiste turuosalistega sõlmitud lepinguid. Seejärel tuleb viia olemasolevate lepingute suhtes läbi nn stressitest, et selgitada välja, kuidas tegeletakse Brexitiga seotud mõjudega, ja määrata kindlaks ettevõtte praegune Brexiti risk (arvestada tuleb, et Brexitil on oluline mõju valuutakursile ning Briti nael on praeguseks oluliselt langenud; sellel on eriti tugev mõju kindlaksmääratud hinnaga kokkulepetele, milles ei ole ette nähtud kursikõikumise sätteid). Läbi tuleb mõelda, kuidas olemasolevad ja tulevased lepingud saaksid paremini nende riskide eest kaitset pakkuda.

Oktoober 2018 – tähtaeg lahkumiskokkulepete sõlmimiseks

21. jaanuar 2019 – Euroopa Liidu (lahkumise) seaduses märgitud kuupäev, hiljemalt milleks peab UK valitsus tegema avalduse selle kohta, et põhimõtteliselt pole kokkuleppele jõutud

29. märts 2019 – lahkumiskuupäev UK artikli 50 teavituse kohaselt

30. detsember 2020 – hetkeseisuga üleminekuperioodi lõpp juhul kui jõutakse lahkumislepingu osas kokkuleppele