E-kauplusest tellimine peab muutuma oluliselt mugavamaks

Cleveroni asutaja ja juhataja Arno Kütt rääkis Äripäeva raadiosaates „E-kaubanduse areng ja tulevik“, et Eesti e-kaubandusel on pikk tee minna, et maailma suurtele tippudele järele jõuda. „Kuid, kui vaadata logistika poolt, siis oleme kindlasti Euroopas kui ka maailmas eesotsas.“

„On üsna selge, et Ameerikas ja Inglismaal on pakutavad e-kaubanduse teenused inimestele mugavamad, kuna seal saab klient tellitud paki kiiremini kätte – tavaliselt järgmisel päeval,“ rääkis Starship Technologies asutaja ja juhatuse liige Ahti Heinla. Tema sõnul võtab Eestis paki kättesaamine natuke rohkem aega, kuid kui see teenus muutub paremini kättesaadavaks, siis e-kaubanduse maht tõuseb väga palju.

Kütt näeb kõige suuremat muutust toidukaupade ostlemisel, mis kolib internetti. „Kui see muutub igapäevaseks, siis e-kaubanduse kasv on väga suur,“ ütles ta.

„E-kaubandus kasvab igal aastal 20-40%, sõltuvalt valdkonnast. Usun, et 2025. aastaks võiks e-kaubanduse maht olla 2,5 – 3 korda suurem, kui praegu,“ prognoosis Kütt.

Heinla sõnul on suured muutused tulekul. „Inimesed ei taha logistikat näha ning nad soovivad, et kõik toimuksid kiiresti ja selle eest ei peaks midagi maksma. See on inimeste helesinine unistus,“ ütles ta. Heinla hinnangul oleme viie või seitsme aastaga sellele visioonile kindlasti lähemal ning oodatakse, et toote eest makstakse, kuid kaup tuuakse kohale enamvähem hetkeliselt ja enamvähem tasuta.

Starshipi asutaja ennustab, et e-kaubanduse maht kasvab seitsme aastaga 5 kordseks, kui mitte rohkemaks. „Kõik on lõppkokkuvõttes mugavuse taga. Kui e-kaubandusest tellimine muutub mugavamaks, kui ise poodi minnes, siis inimesed hakkavad seda massiliselt kasutama,“ sõnas Heinla.

Kütt näeb kõige suurema tuleviku trendina nii Euroopas kui ka Eestis seda, et inimene ei peaks ootama pakki, vaid pakk peaks ootama inimest. „Eestis eelistatakse pakiautomaati, kuna saab järgi minna sellele siis, kui kliendil on vaja. Inimesed tahavad mugavust ja kiirust ning oleme esimesi samme selles suunas teinud ning viinud pakiautomaadid kodusesse,“ ütles Kütt.

„Me Starshipiga viime hetkel Ameerikas ja Inglismaal pakke robotitega inimestele koju ning peagi saab see teenus olema ka Eestis avatud,“ lubas Heinla.

Arno Küti sõnul on pakiautomaadid nii populaarseks saanud seetõttu, et need on ühendatud tarbija enda viimase kilomeetriga ning poolel teel koju on tal võimalik pakk ära võtta. „Logistikafirma ei pea seda viimast sammu tegema, kuna inimene ise nagunii sõidab seda teed ja seetõttu saab ta paki ka soodsalt kätte.“

Heinla sõnul peab uus viimase miili tehnoloogiline lahendus olema odavam, kui vana. „Isesõitvate autode ja droonide asendamise mõte on see, et oleks transport lõppkokkuvõttes odavam. Kuid isesõitvad autod maksavad kordades rohkem, kui tavaline auto ning see on alguses luksuskaup,“ ütles Heinla. Ta lisas, et see on veel mitu aastat luksuskaup ning logistikafirmad ei saa seda kasutada, sest viimase miili transport peab olema majanduslikult efektiivne. „Tuleb kasutada enamvähem kõige odavamat lahendust, mis annab nõutava kvaliteedi.“

„Droon on odav, aga praktikas, kui hakata erinevaid ridu kokku liitma – kui palju läheb hooldusesse, kui palju peab investeerima, et oleks turvaline, kui palju kulub intsitentidele, siis kokkuvõttes see ei ole odav,“ ütles Heinla.

Erinevaid kauba kohaletoimetamise võimalusi on Küti sõnul veel, näiteks jalgrattakullerid.

„Pakiautomaadid võeti kiiresti omaks, kuid ma ei näe, et see oleks ainuke võimalus kauba kohale toimetamiseks. Kogu e-kaubandus ei ole ainult see, vaid võimalusi peab olema palju,“ sõnas Kütt.

Heinla rääkis, et nad tahavad teha inimestele asja mugavamaks. „Meil on ühed kliendid ning Cleveronil teised, aga me lahendame sama probleemi,“ ütles ta.

„Ma arvan, et keskuste ees suuri füüsilisi laienemisi pakiautomaatide näol ei ole vaja. Igal ettevõttel ei ole tarvis oma pakiautomaati ning need võiks minna ühiskasutusele,“ arvas Kütt. Täna on mõne keskuse ees 4 erineva firma pakiautomaadid. Ta usub, et varem või hiljem juhtub see, et enam ei ole mõistlik investeerida enda pakiautomaadi infrastruktuuri. Heinla sõnul on tarbijale jällegi mugavam, mida rohkem neid on.

Pakiautomaate on veel juurde tulemas, kuna toiduketid on hakanud ise enda pakiautomaate paigaldama. Seda on teinud juba Coop ning peagi ka Selver.

Heinla usub, et neid tuleb veel juurde. Tema hinnangul üle 90% inimestest ei kasuta e-teenust toidukaupade saamiseks, kuid võiksid seda teha. „See tulevik ei ole enam kaugel ning sealt võib väga suur kasv tulla. Seda nii kappide kaudu kui ka robotitega kojuveos,“ sõnas Heinla.

„Kaubanduskeskused ja poed hakkavad ise ostma enda pakiautomaate, et inimene tuleks sinna kohapeale,“ ütles Kütt. Ta rääkis Ameerikas tehtud uuringust, kust selgus, et kui klient teeb e-poest ostu ja läheb sellele kauplusesse järele, siis 30% teevad ka kaupluses lisaostu. „Kui Walmart Cleveroni robotid kasutusele võttis, siis need kliendid, kes seda kasutasid tegid 50% lisaostu, kuna nad said paki nii kiiresti kätte.“ Kütt usub, et neid pakiautomaate tuleb veel juurde.

„Toidukaupade tellimiseks Starshipi robotiga tuleks kasutada meie äppi ning kaup tuleb inimesele kohale umbes 30 minutiga. Teenuse eest makstakse vähem, kui tavakulleri teenuse eest,“ rääkis Heinla ning lisas, et see on äärmiselt mugav teenus. „Tavaliselt ei taha inimesed ette planeerida, eriti noored.“

Paari nädala pärast avatakse see teenus ka Tallinnas, Mustamäel. „Vaatame, kuidas selle piirkonna inimesed teenuse omaks võtavad aga arvestades, kui mugav see saab olema, siis ennustan, et üsna ruttu,“ oli Heinla kindel.

Starshipi robot suhtleb ka kliendiga ning ütleb tänan, kui kaup üle antakse. „Kui saad kauba robotiga kätte, siis ta ütleb mõned toredad sõnad, kuid dialoogi veel astuda ei saa.“ Heinla sõnul on võimalik arendada sedasi, et klienditeenindajaga ollakse ühenduses Skype’i kaudu, kus kliendile jagatakse soovitusi, kuidas tellitud toodet kasutada või vastata küsimustele, mis võib tekkida. „See veel ei toimi kuid olen kindel, et ühel hetkel saab toimima,“ ütles Heinla.

Saadet toetab DPD Eesti.