"IKEA tuli, et jääda"

"Pragmaatiline põhjus, miks tuldi praeguse lahendusega, oli soov jõuda siia turule kiiremini," selgitas ta reedel Äripäeva Raadio hommikuprogrammis. Tuleviku ennustamisel tõi ta näiteks Leedu, kus IKEAl on nii suur pood kui ka Tallinnaga sarnanevad lahendused Klaipedas ja Kaunases.

Päris IKEA kaupluse tulekut ta kommenteerida ei saanud, kuid lisas, et IKEA on tulnud siia, et jääda.

Kinnisvaraettevõttel algas koostöö IKEAga Lätis, kuhu Colliers aitas ketil siseneda. Seal otsiti sobivat maatükki, millele pood ehitada ja kõik kokku võttis umbes paar aastat. Eestis tuli valida pindade seast sobivaim ning siis omanikuga läbi rääkida. Kõik see võttis Tinno sõnul Eestis umbes üheksa kuud.

„Sellisel kujul äripinna otsingut tihti ette ei tule, kus vajatakse natuke nagu kaubandus- ja natuke nagu laopinda. Tihti lastaksegi sellise vajaduse puhul ise ehitada," selgitas ta.

„Miks sellise lahenduse peale mindi oli tingitud Amazoni efektist, mis on kaubandust juba pikemat aega mõjutanud. E-kaubanduse mahud kasvavad ning oluline on see, kuidas see füüsilise kaubanduspinna maailmaga kokku sulandub ja konkureerib, siis seda näitab aeg,“ ütles Tinno. Ta ei usu, et inimesed istuvad kodus kapslis ning muudkui ostlevad. „Mingil kujul füüsiline ostlemiskogemus ja pind jääb alles.“

Tänapäeva kiires maailmas on inimesed harjunud asju kiiresti tegema ning ilmselt võiks Tinno sõnul olla tuleviku keskused sellised, kus tarbijad saavad teha palju asju vähese vaevaga. „Koht, kus on tavapärane ostlemine ja vajalikud teenused. Kohad, kus inimesed töötavad ja elavad. Sellised keskused on hetkel Tartu Kvartal ja Tallinnasse tulev Porto Franco,“ See annab Tinno sõnul aimu, milline võiks tulevikus tulla.

Hetkel on töös ainult olemasolevate keskuste laiendused, kus soovitakse eristuda ja muutuda. „Paari aasta võtmes võiks jälgida Lidlit ning milline on tema mõju, kui ta 2020. aastal peaks Eesti turule sisenema. Mõned on arvamusel, et ta lööb turu sassi.“