Üle 25 aasta kaubanduse ostuvaldkonnas töötanud ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Katrin Riisalu rääkis, et jaeketi ülesandeks on pakkuda oma klientidele seda, mida nad vajavad ja soovivad. Igal tootel sortimendis peab olema väärtus nii kliendile kui ka ettevõttele.
- Katrin Riisalu Foto: Raul Mee
“Jaeketil on vaja edukaks tegutsemiseks õigeid tooteid, õigel ajal ja õigel asukohal,” ütles Riisalu. Tema sõnul lähtutakse sortimendi koostamisel ettevõtte üldisest ja iga kategooria oma strateegiast, kuidas seal sees sortimenti kujundatakse.
“Kui vaadata jaekettide strateegiat, siis üldiselt soovitakse pakkuda kliendile võimalikult laia valikut. Selver ei rõhu omamärgi toodetele, vaid tahetakse müüa tooteid, mida turul pakutakse, tuntuid brände, innovaatilisi tooteid ja ka väiketootjate tooteid,” selgitas Riisalu. Ta lisas, et võrreldes teiste jaekettidega on Selveris kõige enam väiketootjate pakkumisi.
Riisalu sõnul on jaeketi jaoks oluline kasvatada kõikide kategooriate müüke. “Jaeketi huvi on kasvada ja selleks on oluline kasvatada kategooriaid ja selles olevate toodete müüke. Kui mõne brändi müük langeb, siis tuleb teha selliseid tegevusi, mis aitaks nendel uuesti kasvada või siis vahetada tooteid,” ütles ta. Sortimendi planeerimisel võetakse aluseks kauplustes oleva riiulipinna suurus. Riisalu rõhutas, et kõik kauplused ei ole võimelised müüma suure kaupluse valikut.
“Ostujuhid peavad analüüsima, millised tooted saab lisada kõikidesse kauplustesse ja millised ainult osadesse, kui palju on vaja kategoorias sarnaseid tooteid, millised on olulised brändid ning kui olulised on omamärgi tooted antud kategoorias.” Tema sõnul mõtlevad nad väga hoolikalt ka piirkondlikult ning võetakse just selle piirkonna jaoks vajalikke tooteid sortimenti.
Kuidas oma tootega kõige kiiremini ja edukalt jaekettide lettidele saada räägib Katrin Riisalu koolitusel:
"Kuidas saada oma toode jaekettide sortimenti?"Kestus: 1 päev
Tutvu koolitusega lähemalt
SIIT!Sisseostuloogika
Selveri sisseostuloogika on üpriski lihtne. “Täna sortimendis olevaid tooteid tuleb analüüsida ja hinnata nende vajadusi. Samuti uute pakutavate toodete puhul tuleb hinnata nii välimust, maitset kui ka hinda,” selgitas Riisalu. Ostujuhi jaoks on esmane hinnang tootele visuaalne – pakend, silt, tekst. “Tuleb mõelda, kuidas klient toodet riiulis näeb, sest tal ei ole võimalik toodet maitsta.” Toote puhul on oluline ka see, kas kaupluse töötajad peavad seda eraldi riiulile laduma, kas tooted seisavad püsti või vajuvad lössi.
“Sortimenti võtame erinevast hinnaklassist tooted ning ka selgelt tavapärastest eristuvad tooted,” ütles Riisalu. Ta lisas, et nad lähtuvad sellest, et kaupluses oleks kliendile valida tooteid erinevatest hinnaklassidest – odav, keskmine ja kallis.
“Lisaks on oluline hinnata hinna ja kvaliteedi suhet.” Riisalu sõnul tuleb uute trendide ja harjumustega kaasa minna. “Hästi oluline on olla selles osas turul esimeste seas.” Riisalu sõnul hoolivad nad sellest, mida konkurendid müüvad, tutvuda tuleb nende sortimendi ja väljapanekutega.
OLULINE TEADA:
• Kõiki pakutavaid tooteid ei ole võimalik müügile võtta
• Kõik pakutavad tooted ei ole olulised kliendi jaoks
• Mida rohkem on analoogtooteid seda vähem neist igaüks müüb
• Jaeketis oma toodete müümine ei pruugi olla alati kasumlik tarnijale/tootjale
• Ära võrdle kunagi oma müüke laadal või e-poes või teises jaeketis müüdud kogustega
• Tuleb arvestada lisanduvate kuludega mitte ainult võimalike tuludega
• Arvestada tuleb tarnekindlusega
• Kõiki tooteid ei ole võimalik ostujuhil ette prognoosida
• Eeltöö, mida pakkuda
• Kui pakute tooteid, siis kindlat valikut, mitte tervet hinnakirja, kindlale ostujuhile
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.