Kaubandus satub löögi alla

Infopanga kiiranalüüsi järgi võib sügisel koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi tõttu Eesti erasektoris kokku töö kaotada 65 000 inimest. See hinnang ei arvesta valitsuse kavandatud toetavate meetmetega, mille eesmärk on motiveerida erasektorit koondamisi vältima.

Arvuliselt kaotab kõige enam inimesi töö töötlevas tööstuses, ehituses, transpordis ja laonduses ning kaubanduses, sest need on ka suure töötajate arvuga sektorid. Keerulisemas olukorras on veel majutus ja toitlustus, meelelahutus, kinnisvaraalane tegevus, mäetööstus ja reisikorraldus.

Täna töötab kaubanduses 82 880 inimest ning 2019. aasta neljanda kvartali koonkäive oli 29,7 miljardit eurot.

Eelmise kvartali majandustulemused näitavad, et sektoris tegutsevate ettevõtete arv on aastaga kahanenud 3,2 protsenti, seevastu koondkäive on kasvanud 3,9 protsenti. Töötajate arv on aasta varasema ajaga võrreldes kasvanud alla ühe protsendi see tähendab, et suures osas on püsinud muutumatuna. Kaubanduses on käive töötaja kohta kasvanud aastaga 2,6 protsenti, keskmine töötasu 8,4 ja tööjõumaksud 9,1 protsenti.

Kuigi praegu räägitakse vahel ka, et käes on „teised jõulud“, siis siin tuleb silmas pidada, et see puudutab suuri jaekette, kes müüvad esmatarbekaupu ning olukorra spetsiifikast lähtuvalt apteeke. Kõigil teistel kaubandusettevõtetel on ees keeruline poolaasta, sest tarbijate kindlustunne saab kõvasti kannatada.

Eelseisvad palgakärped ja koondamised sunnivad inimesi oma väljaminekuid hoolsalt planeerima ning arvata on, et suured ostud nihkuvad nüüd määramata ajaks edasi. Sektori ettevõtted peavad hakkama end ümber korraldama.

Ent võib ka arvata, et suurte jaekettide käibed langevad edaspidi – inimesed on soetanud varud ja peavad need enne uue kauba soetamist ära tarbima. See aga kajastub jaekaubanduse numbrites. Eeskätt Tallinna, aga ka teiste suuremate keskuste kaupmeeste käivet hakkab mõjutama negatiivselt ka liikumispiirang ehk välis- ja siseturismi külmumine.

Loe Äripäevast kõikide sektorite ülevaadet.