Ligipääsetavus kui äri kasvataja

E-keskkondade ja e-teenuste ligipääsetavus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist erasektori- ja riigiasutuste teenuste kasutamiseks kogu elanikkonnale, olenemata nende vanusest, tervislikust seisundist või erivajadusest. Lihtsustades öeldes võiks Wolti toiduäpiga toidutellimine olla ühtmoodi lihtne nii 10 aastastele koduõppel olevale lapsele, vaegnägijale kui ka 75-aastasele pensionärile.

Kui vaadata suurt pilti, siis e-keskkondade ligipääsetavus aitab luua paremat elukeskkonda nii tänasele kui ka tulevasele põlvele, eemaldades tõkkeid, et seeläbi parandada inimeste elukvaliteeti.

Kui see pole piisav, siis minnes ettevõtte tasemele on ligipääsetavusel ka selge äriline mõju. Ligipääsetavam e-keskkond on kasutajasõbralikum, võimaldades vajaliku info lihtsamini kätte saada ning vajalikud toimingud kiiremini lõpule viia. Nii on näiteks talitanud ka Apple, kelle disaini keskmes on alati olnud ligipääsetavus.

Seega muutes oma e-keskkond laiemale sihtrühmale kasutajasõbralikumaks, mõjutab see ka sinu äritulemusi. Sest nii saad pakkuda oma teenuseid suuremale hulgale klientidele, nad on suurema tõenäosusega rahulolevamad ning loodetavasti soovitavad sind edasi ka teistele. Eakamad kliendid on uuringute järgi muuhulgas ühed lojaalsemad kliendid.

Täna on siiski üldlevinud, et e-teenuseid luues mõeldakse esmalt eelkõige keskmisele 19-65 aastastele, enda vajadustega edukalt hakkama saavale inimesele. Jättes välja nii elukaare ja kui ka erivajaduste äärealadel olevad inimesed.

Välistades sellega ka enda jaoks tegelikult suure hulga potentsiaalseid kliente ja lisanduvat äri. Kui täna tundub, et mulle sellest keskmisest sihtrühmast siiski täitsa piisab, siis tasuks heita korra pilk ka numbritele.

Eesti ühiskond vananeb, selle vastu ei saa ning prognooside järgi on üle 65-aastaseid täna juba 25% elanikkonnast ning 2040. aastaks üle 30% Eesti elanikkonnast. Kuid samavõrd olulised on ka noored ja lapsed, kel täna on erinevat tüüpi tehnikat käes, kuid võimalus seda erinevateks eakohasteks teenusteks kasutada jääb tihti siiski piiratuks. Lisaks erivajadustega inimesed kui ka need, kelle tervislik seisnud piirab ajutiselt nende igapäevaseid toimetusi ja ligipääsetavust erinevatele teenustele.

Kui vaja veel argumente, miks ligipääsetavusega tegeleda, siis see ei ole lihtsalt tore mõte, millega võiks arvestada paremate teenuste loomisel. World Wide Web Consortium (W3C) ja Euroopa Liidu poolt on pandud paika veebi sisu ligipääsetavussuuniste standard WCAG (Web Content Accessibility Guidelines).

See on alates 2012. aastast olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse veebilehtedel juba kohustus, kuid mis paraku pole siiani toonud veel piisavat ligipääsetavuse kasvu. Lisaks alates 2018. aastast kehtib riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mis kohustab nende e-keskkondi vastama ligipääsetavuse nõuetele (praktikas WCAG 2.1 AA tasemele) juba 2020 aasta lõpuks.

Ning sarnane EL Ligipääsetavuse direktiiv 2019/882 valitud erasektorile hakkab kehtima aastal 2025 suvel. See küll ei kehti automaatselt kõigile ettevõtetele, vaid e-kanalitele, kellel on käivet üle 10 miljoni ja üle 10 töötaja. Kuigi täna võib tunduda, et aega ju on ja milleks tormata, siis tasuks ligipääsetavusega tegeleda juba täna, kuna suurte süsteemide muutmine võib aastaid aega võtta.

E-keskkondade ja -teenuste omanikele tähendab ligipääsetavus suuremat ja rahulolevamat lojaalsete kasutajate hulka, turueelist ning paremat leitavust otsingumootorite abil. Viimane punkt otsingumootorite osas võib tunduda tühine, kuid Google seab juba täna selgelt kõrgemale lehed, mis lisaks mobiilisõbralikkusele on ka ligipääsetavamad. Ehk kui soovid, et sinu e-keskkond oleks ka sinu tänasele keskmisele kliendile otsingumootorites paremini leitav, siis tuleks ligipääsetavusega juba täna tegeleda.

Vaadates riigi poole pealt, on ligipääsetamatud e-teenused ka selge kulu riigile, kes peab seda kasutajatele muude vahenditega kompenseerima. Näiteks peab kompenseerima ligipääsetamatut veebipoodi ning pakiautomaati sotsiaaltöötaja näol, kes käib kliendi eest poes ning viib kaubad talle koju.

Esiteks ära loo teenuseid ega tooteid ainult keskmisele inimesele. Mõtle alati ka laiemale kasutajate spektrile ja väljapoole keskmist skaalat. Mõtle kasutajatele, kes asuvad nö võimete äärealadel. Loo erinevaid klienditüüpe, ehk personaasid ja testi oma teenuseid lõppkasutajate peal. Mõtle näiteks kas kellegi vanaema saab oma lapselapsele sinu e-keskkonnast midagi osta? Kui tunned, et endal jääb teadmisi puudu või tooted ja teenused on väga komplekssed, siis võib tellida ka ligipääsetavuse auditi või kasuta selleks automaatseid tööriistu, mis aitavad sul teha esmase lihtsa ülevaate oma lehest erineva nurga alt.

Kui räägime erivajadustega inimestest, siis arvestada tuleks nii kuulmise, nägemise, kognitiivse kui ka motoorika raskustega. Ehk võtame näitena ühe e-poe, mis praegusel koroonaajastul on paljudele esmatähtis:

- Kui sinu leht sisaldab palju erinevaid pilte, siis kas pilte saab teha suuremaks?

- Kas kõigil piltidel on selged allkirjad, mis kirjeldavad toote sisu ja üksikasju ning kas piltidel on HTML-is alt täägid, et vaegnägijat toetav ekraanilugemise tehnoloogia suudaks ka pildi sisu kliendile edasi anda?

- Kas toote tellimuskastil on lisainfo ja kirjeldused, et seda oleks lihtsam täita?

- Kas veateated on eristuvad ka värvipimedatele?

- Kas lehel saab navigeerida ka ilma hiirt kasutamata vaid klaviatuuriga?

- Kui kasutad oma lehel videosid, siis kas neid on võimalik vaadata ka subtiitritega?

- Kas toodete kirjeldused on lihtsalt arusaadavad ka erinevas vanuses ja erineva kognitiivse tasemega inimestele?

Need on ainult mõned näited, mis mõjutavad ligipääsetavust.

Alt täägid HTML koodis - millega kirjeldad pildil olevat. Näiteks Facebook küsib juba täna piltide lisamiselt Alt-täägi jaoks pildi kirjeldust, et vagenägijate ekraanilugerid saaks kirjeldada mis on pildil.

Veateadete kujundus ei sõltu värvist ning tekstid või eristuvad komponendid jälgivad 4,5:1 kontrastsust, mida muide Google kontrollib juba veebidel automaatselt ning orgaanilise otsingu tulemuses lükkab kehvema kontrastsusega veebid tahapoole.

Väldi plinkivat sisu, väldi ajapiiranguid või automaatset väljalogimist, heaks näiteks on Amazon, kus ei ole mingit automaatset välja logimist ning kallima ostu juures võidakse hoopis selle asemel küsida krediitkaardi veelkordset sisestamist.

Mõistetavuseks väldi tekstis ebatavalisi sõnu, lühendeid, slängi või akronüüme. Mõtle, et tekst peaks olema arusaadav ka 10-aastasele. Soovitatavad on 2-3 lauselised lõigud, kus ei ole korraga üle 15 sõna. Kasuta suuri tekste julgemalt ning teksti suurus vähemalt 14 pikslit mobiilis ning 16 pikslit arvutis ning proovi hoida tasakaalu esteetika ja praktilise kasutatavuse vahel.

Kindlasti ka testi oma teenuste kasutatavust, kus testitavate hulgas on nii noori, vanemaid kui ka erivajadustega inimesi. Seda võiks teha regulaarselt nii nagu sinu teenused arenevad. Iga arendatavat veebilehte või e-teenust peaks olema testinud näiteks järgmised kasutajad (testitavate valik sõltub ka konkreetsest teenusest ja tuleb iga kord läbi mõelda): täiskasvanud kasutaja, alaealine (eas, kus juba kasutatakse iseseisvalt veebilehti), 65-aastane ja vanem, pime või vaegnägija (kes kasutab ekraanilugejat), motoorikahäirega kasutaja (kes ei kasuta tavapärasel moel hiirt ja klaviatuuri).

Ligipääsetavus võiks ideaalis olla juba täna iga e-teenuse arenduse loomulik osa, mitte midagi, millele hakkate mõtlema siis, kui direktiivi tähtaeg läheneb või hiljem arenduste käigus kunagi parendate. Lisaks on ligipääsetavad teenused kättesaadavamad lojaalsematele klientidele, paremad orgaanilise otsingu tulemustes ning äri kasvu võimaldajad.