Smartswapi juht: ühiskondlikult asju taaskasutades toimime ressursse säästvalt

Aasta jagu tegutsenud digitaalse taaskasutusplatvormi Smartswap looja Heikki Laidma sõnul on teenusega tänaseks liitunud 5500 kasutajat, Facebookis on jälgijaid tuhande võrra vähem. Eesmärgiks on kasvada Euroopa-üleseks. Lähima poole aasta plaanid on seotud Läti, Leedu ja Soome turule jõudmisega. Pärast seda on plaanis tegevuse laiendamine ka Rootsi ja Taani.

Laidma jäi senist tegevust kommenteerides tagasihoidlikuks. “Tegutsemisvaldkonda ja pikemat eesmärki arvestades annaksin meie senisele toimetamisele hindeks rahuldav. Smartswap ei ole laiemalt tuntud, kuid mõeldes kogu tegevuse vältel turundusele läinud mõnesajale eurole, võibki tulemusega peaaegu rahule jääda,” ütles ta.

“Tulime eelmise aasta jaanuari lõpus turule, kuid koroonapandeemia tõttu jäid mitmed planeeritud tegevused, kas ära või lükkusid edasi. Näiteks Telia vana kontorimööbli ära andmine meie platvormi kaudu sai märtsi asemel teoks alles juunis,” rääkis Laidma. Ta lisas, et Smartswapi tegevuses toimus elavnemine, kui piirangud leevenesid ja inimesed said viirusega seotud hirmust üle. Vaiksevõitu kevadele järgnesid töine suvi ja sügis.

Varem finantsteenuste start-upides tegutsenud Laidma rääkis, et otsis endale uut väljundit. Mees teadis algusest peale, et uus projekt peab olema keskkonnaalane ja nii ta panustaski taaskasutuse võimalikult mugavaks ja igapäevaelu osaks muutmisele.

“Meil on kodudes ja sõpradel täpselt ühesuguseid asju, mille kasutussageduseks jääb kord või kaks aastas. Näiteks matkavarustusest magamiskott ja selle alus. Eelnimetatu sai ehk kunagi soetatud plaaniga suvel midagi toredat ette võtta, aga kui ei olda aktiivne matkaja, siis asjade hoidmine selleks, et neid paar korda aastas kasutada, on arutu ressursi raiskamine. On asju, mida võiks endale just vajaminevaks ajaks tellida ja anda need seejärel järgmisele kasutajale edasi,” oli Laidma topelttarbimise osas kriitiline.

“Inimesed võiksid asjade soetamise vajalikkust kaaluda, sest asjatu topelttarbimine tähendab lisaks loodusressurssile ka konkreetse eseme valmimisega seotud materjali, pakendi-, tööjõu- ja transpordikulude koormust keskkonnale. Ühiskondlikult asju taaskasutades toimime aga targalt ja ressursse säästvalt. Suhtumist muutes märkame lihtsalt tehtavaid muudatusi, mille mõju on suur!” rääkis ta.

Asju on võimalik ära anda või müüa paljudel platvormidel. Näiteks ka Facebookis ja eBay´s antakse asju tasuta ära. Kuid pea 40% asjadest, mida seal müüa üritatakse jääb omanikule kätte, lisaks ei osata umbes kolmandiku puhul hinda määrata. Erinevalt Smartswapi eesmärgist pole nende platvormide eesmärk keskkonnahoid ja tarbimise vähendamine.

Laidma viitab kasutajamugavusest rääkides suurtele hiidudele ja ütleb, et Smartswapi transporditeenus, logistika, turuvalisus ning kasutajapoolne mugavus on oluliselt paremad.

“Näiteks Facebook pole Marketplace-de puhul logistikat ära lahendanud. Seega peavad inimesed seal asju andes või müües otsima ja vormistama osapooltele sobiva transpordi algusest lõpuni ise," ütles Laidma. Tema sõnul mõned eurod transpordi eest ette maksta ilmselt probleeme ei tekita, aga kui neid lisandub tuhandete kilomeetritega oluliselt rohkem, paneb see ilmselt tehingu turvalisuse pärast muretsema.

Lisaks kasutajate vahelistele vahetustele kulutab Smartswapi meeskond osa oma ajast seisma jäänud ressursside ja asjade leidmisele ning taaskasutusse toomisele. Nii on nad aidatud kümnetel ettevõtetel ja organisatsioonidel üleliigsest vabaneda. Alates mõne eseme loovutamisest väikekontorist kuni kapitaalremonti minevate lasteaedadeni välja.

Laidma lisas, et mõned asjad on endale uue omaniku leidnud 3-4 sekundiga. Lisaks on ühest suletavast kontorist uuele kasutusringile suunatud 253 mööblieset (lauad, toolid, kapid jne) vähem kui paari tunniga. Taaskasutusplatvormi vahenduseta oleksid need lõpetanud jäätmejaamas.