• 08.02.23, 14:52

Kuidas läheb praegu Eesti väiketootjatel? Vastab DagöBerry

Eesti väiketootjatele pole praegune majanduslik aeg kerge. Tarbijate tundlik rahaline seis mõjutab oluliselt seda, kas väiketootjate kaupa, mis tihtipeale on mahe, toodetud käsitööna ja ka pisut kallim, enam üldse jõutakse osta. DagöBerry tegevjuht Marge Soosalu räägib ettevõtte olukorrast.
DagöBerry tegevjuht Marge Soosalu
  • DagöBerry tegevjuht Marge Soosalu Foto: Triin Saue
DagöBerry on Hiiumaal asuv ettevõte, mis toodab mahlasid, moose, siirupeid, jahusid, krõpse ja ka glögi.
Kaua olete tegutsenud?
Me alustasime mustsõstra kasvatamist 10 aastat tagasi, nüüdseks on meil erinevaid marju ja puuvilju ligi 10 hektaril. 2018. aastal valmis meie tootmishoone, kus käib lisaks toomisele ka pidev arendus- ja katsetustöö.
Käsitööna mahekauba tootmine on kindlasti tööjõumahukas ja kallis ettevõtmine. Kuidas praegune majanduslik aeg teid mõjutab?
Suurim väljakutse on püüda kasvatada ja toota sellise hinnaga, et lõpuks poes olev müügihind oleks klientidele vastuvõetav ja et meie tegevus oleks jätkusuutlik. Praegu me müükides väga suurt langust ei näe ja meil on ka piisavalt jõudu, et suurendada tootmist ja teha lisaks tootearendust.
Kuid igasugune hinnatõus avaldab meile mingitpidi mõju, mitte ainult elektrihind, vaid ka kütuse-, logistika-, pakendi- ja taarahindade tõus. Kuna kasvatame toorainet suuremalt jaolt ise, sõltub meie edu ka ilmastikust.
Ilmastik on alati ettearvamatu ja aastad pole vennad – kuidas sellist riski arvesse võttes üldse tootmist planeerida?
Ilmastiku puhul on meie suurimaks mureks kevadised öökülmad, mis on väga suur oht õitele, ja viimastel aastatel ka pikemad põuaperioodid suviti. Ilmastikust sõltub ka kahjurite levik – kuna meil on mahetootmine, siis mürke me nende peletamiseks ei kasuta. Aga riske oleme hajutanud sellega, et meie põllud asuvad erinevates paikades Hiiumaal. Seni on meie saagikus olnud iga-aastaselt kasvus ja seda soosib kindlasti Hiiumaa mereline pehme kliima.
Väiketootjana alustamine näib olevat keeruline – kuidas te jõudsite selleni, et inimesed teie toodetest teada saaks ja neid ka ostaks?
Meie reklaam sai alguse tänu meie klientidele, kellele meie tooted meeldisid ja kes panid meie toodete pildid internetis üles. Seejärel sai alguse meie koostöö Tallinna Kaubamajaga, sealt edasi saime Selverisse ja teistesse poodidesse. Muidugi on tähtis käia erinevatel üritustel – Leivafestival, Gurmee Turg Haapsalus jms, et oma uusi tooteid tutvustada ja maitsta anda. Ilmselt saime tuntust ka sellega, et tutvustasime oma tegemisi saates „Jälg“.
Selver on teisigi väiketootjaid oma valikusse võtnud. Mida suurketiga koostöö teile enim andnud on?
Suurketis müümine annab oluliselt müügimahtu juurde, mis võimaldab meil areneda ja investeerida. Ja muidugi automaattellimused, mis, nagu praktika on näidanud, aitavad oluliselt aega kokku hoida.
Räägime korra ka toodetest. Kuivõrd ikkagi on väiketootja kaup erinev suurtootja omast? Miks peaks seda eelistama, kui hind võib olla krõbedam?
Üks asi on see, et me kasutame tootmisel ainult mahetoorainet – marjad ja puuviljad on pärit meie endi kasvandustest. Teine erinevus suurtootjast on see, et toodetes on marjasisaldus kõrgem. Toodete maitse on lihtsalt autentsem ja parem. Kusjuures meie retseptid on pärit vanaemadelt, millele lisame endi mõtteid.
Ja muidugi tahaks küsida, et kas eestlane veel jaksab osta kodumaist kvaliteetkaupa või võtab odav võõramaine toode teatepulga enda kätte?
Seda peaks küll küsima suurte kettide ostujuhtide käest, kuid siiani näen, et meie kliendid teavad ja hindavad mahetoote väärtust ja eestimaisust. Oluline on jääda iseendaks ja teha seda nii hästi kui suudame.
Väiketootjate seisu kommenteerib Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:
Eesti väiketootjate tooteid ostetakse praegusel ajal ikkagi vähem ja põhjuseks on hind. Mõned väiketootjad on ka otsustanud enam mitte toota, sest kulud on kasvanud nii suureks ja seda enam hinnatõusuga kompenseerida ei saa. Mõned on hakanud hinnatõusu vältimiseks vähendama pakendikogust, kuid see on pikaajaline protsess ega kajastu majandustulemustes koheselt. Kui aga rääkida DagöBerryst, siis nende müüdavaim toode on Selveris kindlati mustsõstra-vaarika moos.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 17:24
Pilvepõhiseid ärijuhtimissüsteemid on paindlikud ja kulusäästlikud
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele