Selveris on eestimaise toidu osakaal ca 65%!

Eestimaise toidu osakaal on püsinud Selveris enam-vähem alati ühtlasel, 65% tasemel. Oluline on juurde märkida, millest see on välja mõõdetud: „Meie number tugineb osakaalule toidukaupade- ja joogisegmendis, jätame võrdlusest välja alkoholi, tubaka ja esmatarbekaubad,” kirjeldab Anderson protsendinumbri saamist ja lisab, et iga päev müüb Selver üle miljoni euro eest Eesti toitu.

Selle kohta vastab Anderson, et on tootegruppe, milles ei ole ega saa nii pea olema eestimaine toode ülekaalus. Sellised tootegrupid on punane kala, kohv, suhkur, kiirtoidud, pähklid, kuivatud puu- ja köögivili, karastusjoogid, tee, veinid ja tubakatooted.

Enimostetud toodete hulgas on ka neid artikleid, mida Eestis üldse ei toodetagi või kui, siis väga vähe. Näitena toob Anderson välja banaani, viinamarja ja muud eksootilised puuviljad.

Mitmetes kaubagruppides, kus varem olid peamiselt välismaised kaubad, on kohaliku toodangu osakaal tuntavalt suurenenud. „Näiteks beebikaubad, kastmed, tervisekaupad ja toidulisandid,“ loetleb Anderson.

Lisaks räägib Anderson värsketest toidukaupadest, mille puhul sõltub kohaliku toodangu osakaal ilmast ja saagikusest. „Ühel aastal on puu- ja juurviljaosakonnas rohkem Eesti asju, teisel jällegi vähem jne,“ ütleb ta.

“Piima- ja leivaosakonnas pole kahtlust, et eestimaine toode on ülekaalus. Üldiselt me ei võta müügile Poola ega Saksamaa toodet, kui Eestis on analoog olemas,” ütleb Anderson ja lisab, et kui aasta tagasi osteti teadlikult mõnevõrra rohkem Ukraina päritolu tooteid, siis ka see tuhin on üle läinud.

Anderson toob välja huvitava asjaolu – mitmete Eesti suurtootjate portfellist võivad osad tooted olla toodetud meie lõunanaabrite juures Lätis või Leedus. Seega võib küsida, kas tegemist on ikka kohaliku tootega?! Selliseid tooteid võib leida näiteks jookide ja leiva-saia tootegruppidest. „Tarbija ei oska tihti selliseid asju märgata,” tõdeb Anderson ning jätkab, et päritolus aitab orienteeruda juba tootele kantud vöötkood – 474 algus viitab Eestis toodetud tootele.

Selveri enda lihameistrite toodangus on kasutatud ainult Eesti päritolu liha. “Teeme koostööd suurtootjatega, kellelt oleme saanud garantii, et liha on kohalik.”

Kalaletis on punase kala osas põhiliselt aga importkaup. “Kõige suurema müügimahuga kalad nagu forell ja lõhe tulevad ainult piiri tagant, valget kala tuleb ka Eestist,” kinnitab Anderson.

Andersoni sõnul tingib turu väiksus selle, et Eesti tootjate kulu ühe tooteühiku kohta on suurem kui piiri taga tegutsevatel suurtel konkurentidel. “Hinnad küll tõusevad, kuid Selveri kliendile on alati olnud oluline toote kvaliteet ja päritolu – kui otsitakse odavamat alternatiivi, siis jätkuvalt püütakse need leida Eesti toodete seast,” ütleb ta.

“Munade hind on kasvanud hüppeliselt, sellest hoolimata on munade ostmine kasvavas trendis,” nendib Anderson, kuid toob välja fakti, et käesoleva aasta lihavõtete ajal söödi vähem mune kui möödunud aastal. “Selver jätab inimestele munade osas valiku võimaluse, müüme nii puuri- kui vabapidamisel kanade mune. Ca 90% müüdud munadest on päritolult Eestist,” võtab Anderson teema kokku.