Hinnad kerkisid endiselt tempokalt

Hinnad kasvasid augustis esialgsel hinnangul 3,4 protsenti, mis on kiirem kui juunis kuid sarnane juuli näitajaga.

Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.

Päris palju on viimasel nädalal kirjutatud sellest, kas Eesti on ELi kallimate riikide seas või mitte. Nagu ikka, sõltub kõik sellest, milliseid numbreid vaadata. Üldise hinnataseme võrdluses kindlasti ei ole. Teatud kaubagruppide osas oleme aga juba päris kallis riik (näiteks toit, riided), mingite kulude osas on veel minna pikk tee (näiteks energia või kinnisvara vallas).

Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.