Hinnad kerkisid endiselt tempokalt

Hinnad kasvasid augustis esialgsel hinnangul 3,4 protsenti, mis on kiirem kui juunis kuid sarnane juuli näitajaga.

Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.

Päris palju on viimasel nädalal kirjutatud sellest, kas Eesti on ELi kallimate riikide seas või mitte. Nagu ikka, sõltub kõik sellest, milliseid numbreid vaadata. Üldise hinnataseme võrdluses kindlasti ei ole. Teatud kaubagruppide osas oleme aga juba päris kallis riik (näiteks toit, riided), mingite kulude osas on veel minna pikk tee (näiteks energia või kinnisvara vallas).

Aastaks 2027 toimub kaupluste jaoks suur muudatus - täna kasutuses olevad vöötkoodid asendatakse järk-järgult QR-koodidega. Nutiseadmega skaneeritavad QR-koodid pakuvad uusi lahendusi nii tarbijatele kui jaemüüjatele, võimaldades muuhulgas näiteks kaubariiulitelt kiiresti üles leida aegunud või kvaliteedistandarditele mittevastavaid kaupu.