Droonipoe omanik: kui sul pole silmi taevas, ei ole sind olemas

Droonipoe droonid.ee omanik rääkis, et droonid, mis kümne aasta eest olid pelgalt mänguasjad, on tänapäeval vägagi olulised seadmed mitmetes valdkondades. “Ka üle poole meie toodetest moodustavad droonid, samuti on meil ka akupangad, tõrjeseadmed, tuvastusseadmed,” rääkis droonid.ee omanik ja juht Nemo Vunk. Ta lisas, et enam lihtsalt taskudroone ei müüda, vaid müüakse tõsiseltvõetamat tehnikat.

Tehnika ostetakase sisse peamiselt Hiinast, mida müüakse edasi Baltikumi turgudel ja suur osa läheb ka ukrainasse. Proovitud on leida tootjaid Ameerikast ja Euroopast, suur osa oodangust ka Vietnamist. “Hiina ettevõtja on hetkel sellisel kursil, et kõike võib juhtuda ning on sealt ära kolinud. Kes on seda jõudnud teha, on edukas, aga kõik ei ole jõudnud. Hiina valitsus pärsib tingimusi eritehnika saatmisel Euroopasse,” selgitas Vunk droonide ja muu tehnika importi Baltikumi. Ta selgitas, et nii mõnedki hiina kaupmehed on oma tootmise avanud näiteks Vietnamis.

Algul need olid droonid mänguasjad, nüüd on aina tõsisemaks muutunud droonifoto- ja videograafia, droonide lennutamine on ka eraldi sport, nüüd on see ka oluline militaarosa. “Militaarosa on tulnud seoses Ukraina sõjaga, see teema on hetkel kuum,” selgitas Vunk. Ta selgitas, et on alati teadnud, et droonid on tulnud, et jääda.

“Seda, et drooni saab kaitsevaldkonnas nii efektiivselt kasutada, teadsime juba varem ning kui varem rääkisime sellest, siis oli see jutt tühjadele kõrvadele. Tänases võtmes on binokkel ajalugu – sul on silmad taevas ja kui sul silmi taevas ei ole, pole sind olemas,” selgitas Vunk.

Ettevõttena näeb ta kasvu eeskätt selles, et tulevikus tulevad kasutusele mehitamata lennuvahendid. “Täna on meil koha peal juba sellised droonid, millega saab vedada pakke. Tehnoloogiliselt on tegemist sellise tootega, millega on ohutusmeetmed kasutusele võetud. Kui antud droonidega võiks midagi halba juhtuda, on juba olemas ka langevarjud, mis avanevad ning ka sensorid,” rääkis droonipoe omanik. Ta rääkis, et selleks, et droonid saaksid igapäevaelu tarbeesemeks, on vaja selleks sobivat taristut. Näiteks on hoonetele vaja helikopterite jaoks maandumisplatse.

Nemo Vunk selgitas, et Eesti on nii väike riik ning kõik sellega seoses, kaasaarvatud ettevõtete käibed, on väiksed. “Eestist maailmakaardil ei ole olemas, me ei ole isegi nõel heinakujas. Meil ongi väike majandusruum ja väikeettevõttel ongi väike käive. Kui aga riik muutub paksuks, kui bürokraatiat rohkem, kui me ära jõuame teha, siis ei saa ka ettevõtlust teha,” selgitas Vunk ning lisas, et Eesti ärikliima ei ole sõbralik.

Ta selgitas, et esimese ettevõtte tegutsemise ajal oli tal üks töötaja, raamatupidaja ning tema ise, kes kõike ettevõttega seosnevategi. “Täna see ei ole enam võimalik. Sa pead tegema pakendiaruandlust, raamatupidaja, erinevaid aruandeid esitama. Seda kolmandat poolt on rohkem, kui äri ja lõpuks sa mattudki selle alla ning sul lõppude lõpuks peab sul olema ka ju käivet. See ei lähe väga hästi kokku ning Eesti väiksus jääb väga hästi ette,” selgitas droonipoe omanik.

“Me ei suuda enam isegi lihtsaid asju kokku panna ja teeme kümmet eri toimingut eraldi, et saada statistikat, ja see pole enam kaasaegne lähenemine,” rääkis ettevõtja.

Ta selgitas, et Lätil ja Leedul on suurem rahvastik ning suurem potentsiaal, samuti on nemadki tegemas digimaailmas tiigrihüppeid. “Mina saan tuua eestlaste edu sellega välja, et eestlased on väga töökad. Kui me paneksime oma energia suuremasse majandusruumi, ei kahtle, et oleksime seal väga edukad,” rääkis Vunk.

Kuula saadet ning saa teada, millised laienemisplaane droonipoe omanik veel peab!

Intervjueeris Hando Sinisalu.