Suured kauplused ei usu tarbimisaktiivsuse vähenemist

“See on ilmne, et täna mõtleb tarbija oma rahakoti peale rohkem kui paar aastat tagasi,” rääkis AS A-Server-i ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. Maxima Eesti pressiesindaja Erkki Erilaid osutas samuti muudatustele ostjate käitumises: “Tarbimine on märgatavalt vähenenud. Inimesed loobuvad kallinevatest piim- ja lihatoodetest, hindu jälgitakse väga tähelepanelikult ning kohe joostakse sinna, kus toimub mingi kampaania.”

Kuigi sotsioloogiliste uuringute tulemused kinnitavad tarbimise negatiivset dünaamikat, ei arva suurte kaubanduskettide juhtkonnad, et selline trend kuidagi nende kasumit mõjutab. Erilaidi sõnul kasvab Maxima Eesti kaubandusketi käive endiselt 50% võrra ning tulevikus tekivad juba olemasolevatele 46 kauplusele veel mõned juurde.

AS Prisma Peremarket ostujuht Marge Saluste samuti ei näe negatiivset dünaamikat, tema sõnul on Prisma müük viimasel ajal kasvanud, eriti kasvavat kallimate tervislike toidukaupade müük.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul saavad suured kaubandusketid olukorraga hakkama, sest suurte firmade arengustrateegia koostatakse arvestusega, et pärast häid aegu tuleb vöö kõvemini kinni tõmmata. Erkki Erilaid arvab, et suuri raskusi ei tulegi, sest kiire tarbimiskasvuga viimastel aastatel arenesid asjad kauplustel väga edukalt, aga käibe ja kasumi vähenemine ei ole veel katastroof.

Seoses hindade kasvuga hakkas osa ostjaid valima odavamaid kaupu ning eelistama tühjendusmüüke. Rimi ja Säästumarketi kauplusteketi turundusdirektor Evelin Mägioja sõnul jälgitakse tühjendusmüügi plaani koostamisel turu üldseisu ning konkurentide tegevust.

Odavaid kaupu pakkuvate Maxima ja Säästumarketi kettide juhid on kindlad, et praegustel aegadel nende osakaal turul kasvab. Odavamaid kaupu müüva keti nime eest asus võitlema ka Prisma. “Aina rohkem inimesi pöörab tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele. Euroopas eelistavad piisavalt kõrge palgaga inimesed ikkagi odavaid kaupu müüvaid kauplustekette,” seletab Marge Saluste. Praegu moodustab selliste kaupluste osakaal Eesti turul vähem kui ühe viiendiku. Iiri Saare sõnul vaevalt ületab nende osakaal tulevikus 20%. Selline olukord kujuneb igal juhul kõikides Euroopa maades, v.a Saksamaal.