Nordea: Ekspordi kasvu mootor elavneb 2014. aastal

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib lõppeva aasta kokku võtta Londoni olümpiamängude metafooriga: medalite esiviisikusse jõudnud riigid USA, Hiina, Venemaa ja Saksamaa olid kõik edukad ka majandusrindel. Riikidel, kes võlakriisi kiuste suutsid sel aastal näidata jõulist majanduskasvu, oli ülihea ettevalmistus. Nad saavutasid väikese edumaa ja neil on ka rohkem majanduspoliitilisi valikuid, et saavutada hea tulemus järgmistelgi aastatel.  

„Eestile ennustati olümpialt kahte kulda. Kaks medalit tuligi: üks hõbe ja teine pronks. Majanduses suutis Eesti saavutada kolmandas kvartalis ca 3,5-protsendise kasvu euroala -0,6-protsendise aastalanguse taustal. Sellele lisandus 5-protsendine palgakasv, mis jätkub ka järgmisel aastal,“ kommenteeris Palm olümpia-aasta majandusülevaadet.

Palmi sõnul olid Eesti edu pandiks sel aastal kindlasti varasemad usaldust loonud reformid, paindlik ja ELi tugevamate riikidega üha enam lõimuv majandus ning investeeringud konkurentsivõimesse ja oma niši leidmisse. Lisaks võitis Eesti madalate intresside näol eurost. „Sarnaselt teiste euroala stabiilsemate majandustega oli Eestil võimalus tugineda rohkem sisenõudlusele. Kokkuvõttes oli majanduse aeglustumine riske arvestades mõõdukas.“

Eesti majandusel õnnestub kasvada kolm korda kiiremini. Nordea hinnangul elavneb Eesti majandus tuleval aastal kooskõlas Skandinaavia majandusega, mille taastumine on aga võlakriisi venimise tõttu mõnevõrra edasi nihkunud. Saksamaa, Rootsi ja Soome majanduse kasvu tempo ei ületa 2013. aastal 1%. Sisenõudluse toel õnnestub Eesti majandusel kasvada kolm korda kiiremini.  „Võib väita, et Eesti majanduse nn sisemised kasvumootorid (ettevõtete investeerimisaktiivsus, palgasurvest ja tööturu paranemisest tingitud tarbimisjulgus, defitsiidis eelarve jne) on juba edukalt töösse rakendatud. Seega sõltub kasvuhüpe suures osas ekspordi elavnemisest Põhjamaades,“ selgitas Tõnu Palm. „Eesti tugevuseks kujuneb süvenev integreeritus Põhjamaadega ning mitmekesine ekspordistruktuur. Riskide jätkuv hajutamine nii toodete kui ka turgude puhul ning paindlikkus on avatud majandusega riigi jaoks ülioluline,“ lisas ta.

Näiteks energia-, toorme- ja investeerimiskaupade ekspordi ajutist nõrkust on aidanud kohati tasandada tarbekaupade ja teenuste eksport (mis püstitas kvartali arvestuses rekordi). Praegu aitab aga energiakaupade eksport tänu kõrgematele maailmaturuhindadele taas kord tulusid kasvatada. Seega leidub tootmisharusid, millel läheb paremini, aga ka neid, mil läheb halvemini. Kasvu stabiilsuse jaoks loeb tervikvaade.  Kokkuvõttes pole Eesti saavutanud mitte vaid kriisieelsest tasemest kõrgemat eksporditaset (oktoobris püsitas kaubaeksport 1,15 mld euroga uue rekordi), vaid tasapisi ka suurema stabiilsuse. See peegeldub otseselt ka töötleva tööstuse mahtudes, mis on muidu väliskonjunktuuri suhtes väga tundlikud. Eesti tööstus on suutnud teiste tugevate ELi riikidega võrreldes turuosa isegi kasvatada.

Investeeringud hakkavad 2013. aastal tasapisi kasvama. Nordea hinnangul pole järgmise aasta kasvuväljavaade siiski kuigi paljulubav. Euroala töötleva tööstuse kindlustunne on vähenenud juba 16 kuud. Karge talvine majanduskliima on võtnud võimust ka Balti mere äärsetes riikides. Nimelt püsib tootmise väljavaade lisaks Soomele kehv  ka Saksamaal ja Rootsis.

„Kõige viletsam on praegu eksporditellimuste seis, sest üldise kindlustunde nõrkus on langenud kokku sesoonse jahtumisega.  Euroala puhul ootame 2013. aasta kokkuvõtteks siiski investeeringute ja ka ekspordi pöördumist kasvule. See, millal investeeringud tõepoolest märkimisväärselt kasvama hakkavad, kujuneb üheks võtmeküsimuseks. Riigiti ja majandusharuti saab see olema erinev.“

Nordea baasstsenaarium ei eelda siiski pikaajalist ega sügavat surutist Euroopa majanduses. Ettevaatavalt veavad maailma majanduse taastumist järgmisel aastal arenevad turud ja Ameerika Ühendriigid. Euroalal kulub kasvuhoo saavutamiseks rohkem aega ning 2013. aasta kokkuvõttes ootame seal tugevamate riikide eestvedamisel investeeringute ja ka ekspordi väikest kasvu. Seda toetavad muude tegurite kõrval majanduspoliitilised sammud, ülisoodsad intressid ja laenutingimuste järkjärguline paranemine.

„Eesti investeeringute kasv järgmisel aastal suure tõenäosusega ajutiselt jahtub (riigi investeeringute mahud on tagasihoidlikumad, laenuraha kättesaadavus ja hind ei parane). Samas eeldame, et suurtel majandusharudel on jätkuvalt nii vajadused kui võimalused konkurentsivõimesse investeerida,“ ütles Palm.

„Kui globaalsest majandusest ei tule uusi ohumärke, siis erainvesteeringud saavad ka kasumi ja sisemiste ressursside arvel kasvada euroala keskmisest mitu korda kiiremini. Eestis tegutsevate välisettevõtete rahastamisel mängivad pangalaenude kõrval märkimisväärset rolli grupisisesed rahavood. Seega ei mõjutaks ka panganduse tagasihoidlikum panus olukorda,“ sõnas Palm.

Eeldame, et soodsa tööturu ja palgakasvu toel püsib hädavajalik eratarbimise kasv. Suuri oste lükatakse aga edasi. Jaemüük aeglustus aasta esimese poolega võrreldes vaid mõõdukalt. Aasta lõpp võib aga müügi poolest tulla tugev. Jaeturu tugevast inertsist annab märku Eesti jaekaubanduse kindlustunne, mis püsib stabiilne (võrreldes langusega Soomes ja euroalaga).

Prognoositav tööjõu defitsiit viib palgatõusuni. Tööõive kasv on praeguseks küll aeglustunud, kuid mitme näitaja puhul (sh tööjõus osalemise määr, tööpuuduse määra ühekohaline näitaja) on jõutud kriisieelsele tasemele lähemale. Kümne aastaga on tööealine elanikkond kahanenud üle 2%, samas on hõive kasvanud 7%.  Senise arengu jätkudes pole kaugel tööjõu defitsiit, mis toetab ettevaatavalt palgakasvu. 

Lisaks on euroala kasvu taastumisel ülioluline roll madalatel intressidel. Selleks et Euroopa Keskpanga madalad intressid jõuaks reaalsektorini, peab kriisiriikide finantssektor muutuma tugevamaks. Ka riigirisk püsib kõrge, takistades seeläbi reaalsektori finantseerimist. Eestil neid probleeme ei ole.