Baltika ületas enda 2012. aastaks seatud finantsilisi eesmärke, lõpetades aasta 3,725 mln eurose EBITDAga, mis on 24% rohkem kui eesmärgiks seatud kolm miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Baltika teenis 2012. aasta neljandas kvartalis 1,294 mln eurot maksueelset kasumit ning puhaskasumiks kujunes 1,075 mln eurot.
Swedbank ja LHV pank ootasid Baltikalt 1,2 miljoni eurost puhaskasumit võrreldes 2011. aasta neljanda kvartali 1,88 miljonilise kahjumiga. Käive tuli LHV panga ja Swedbanki ootuste vahele. Swedbank ootas 16,25 mln eurost käivet. LHV pank ootas 16,1 mln eurost käivet. Käibeks kujunes 16,188 mln eurot.
Planeeritust parem tulemus saavutati tänu tugevale müügiefektiivsuse kasvule (14% võrreldes prognoositud 10%-ga) ning brutokasumi marginaali olulisele paranemisele. Brutorentaablus oli 2012. aastal 54,5%, kasvades aasta jooksul 1,4 protsendipunkti. Heade müügitulemuste ja brutokasumi paranemise oluliseks teguriks oli müügikasv Balti riikides ja Venemaal. Parimad tulemused saavutas ettevõte Lätis ja Venemaal, kus ruutmeetri müük kasvas vastavalt 21% ja 15%. Samuti avaldas positiivset mõju Baltika jätkuv kontroll kulude üle: opereerimiskulude suhe müügitulusse paranes 5 protsendipunkti, mis on planeeritust 1 protsendipunkti võrra parem.
„Ületasime 2012. aastaks seatud finantsilisi eesmärke tänu müügiefektiivsuse kasvule ning brutokasumi marginaali olulisele paranemisele, millele aitas kaasa tugev müügikasv Baltikumis ja Venemaal. Lisaks oleme jätkuvalt hoidnud kulusid kontrolli all, vähendades opereerimiskulude suhet müügitulusse 5 protsendipunkti võrra,“ ütles Baltika finantsdirektor ja juhatuse liige Maigi Pärnik.
„2012. aasta oli Baltikale pöördeaasta lisaks kasumisse jõudmisele ka finantspositsiooni tugevdamise osas. Kinnisvara müügi, laenukoormuse vähenemise ning investeerimisvõimekuse suurendamisega oleme pannud aluse ja loonud võimalused edasiseks kasumlikuks kasvuks,“ lisas Maigi Pärnik.
„Lisaks oma jaesüsteemi arendamisele ning müükide suurendamisele hulgimüügi, frantsiisi kui e-poe kaudu otsime võimalust alustada frantsiisilepingu alusel uute kaubamärkide müümist oma tänastel turgudel,“ lisas Meelis Milder.
Baltika 2013. aasta eesmärk on äri laiendamine ning kasumlik kasv, mille toetamiseks jätkab ettevõte 2013. aastal investeerimisplaani elluviimist. Vastavalt juba avalikustatud investeerimisplaanile kavatseb ettevõte lähiaastatel avada 25 uut poodi ning investeerida jaesüsteemi viis miljonit eurot, millest ligikaudu 3 miljonit eurot investeeritakse 2013. aasta jooksul. 2013. aastal renoveeritakse pea 20 kauplust ning avatakse ligikaudu kümme uut poodi eeskätt Lätis, Venemaal ja Ukrainas. Investeerimisplaan hõlmab ka Montoni uue kontseptsiooniga kaupluste avamisi ning Mosaici esimeste uue kontseptsiooniga kaupluste avamist Lätis 2013. aasta teises pooles.
2013. aastal on oluline tõsta Baltika Grupi brändiportfelli kõigi brändide rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti jätkab ettevõte täiendavate müügikanalite arendamist ja müügimahtude kasvatamist: 2013. aastal on olulise tähelepanu all nii hulgimüügi, frantsiisi kui e-poe müügi kasv. Kasutamaks ära pikaajalist kogemust ja tugevat moevaldkonna jaekaubanduse kompetentsi, kaalub ettevõte võimalust alustada frantsiisilepingu alusel ka uute kaubamärkide müümist oma tänastel turgudel.
Ettevõtte juhatuse eesmärgiks on kasvatada 2013. aastal kogumüüke üle 10% ning vähemalt kahekordistada puhaskasumit. Antud eesmärgid on kooskõlas ettevõtte nõukogu poolt 13. veebruaril 2013 kinnitatud eelarvega.
Seotud lood
28. jaanuarist juhib Baltika Eesti tütarettevõtet Baltman OÜ Pille Põldsam, kellel on pikaajaline edukas töökogemus moe- ja rõivakaubanduses.
Baltika juhi Meelis Milderi sõnul suurendab Rootsi rõivaketi H&M tulek Eesti turule ka nende müüki.
Baltika veebruari konsolideeritud jaemüük ulatus 3,47 miljoni euroni, mis on 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil, teatas ettevõte börsile.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.