Asjaolu, et juunis kasvas toidukaupluste müük 13% ei tähenda Ülemiste Centrum OÜ tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul, et väiksed toidupoed oleks ühtäkki populaarsemad.
„See on nii suur vahe. Seda kindlasti ei ole, et inimesed hüppasid üleöö äkki suurtest supermarketitest väikestesse kodupoodidesse," kommenteeris Pärnits värsket statistikat. "Trend võib ju niiviisi olla ja eks sellel mingi loogika on taga, sest kaua sa ikka oma aega suurtes hüpermarketites veedad, kui põhitoidu saaksid ka kodu lähedalt kätte. Arvan, et asi on pigem milleski muus."
Miks on kahe näitaja vahe nii suur, seda ta pakkuda ei osanud. Küll aga tõdes, et suurtel marketitel läheb hästi ning mõjutajaks on enamasti konkurents. „Meie puhul on näha, et kui Lasnamäel avati üks suur hüpermarket, siis see on meie Rimi kaupluse käivet mõjutanud,“ ütles ta.
Seda statistilist näitajat, et jaemüük suurenes mais võrreldes mullu sama perioodiga 7%, pidas Pärnits reaalseks. Ta kinnitas, et mai oli hea kuu, kuid selle põhjustas kehv aasta algus.
“Aasta algus ei olnud kõige parem sesoonselt, sest paljuski see kaup, mida kaubanduskeskused müüvad, on ilmatundlik," rääkis Pärnits. "Kui ikka lumi on maas, siis kevadjalanõusid keegi ei osta. Aprill oli veel külm, siis hakkas sula tulema, nii et esimesed kolm kuud olid täiesti kehvad." Siiski jäi Ülemiste Centrumi tegevjuht pigem kahtlevaks, kas tõusunumber oli kõigis jaekaubandust esindavates ettevõtetes täpselt selline nagu statistika väljendas.
Üldiselt jäi Pärnits jaekaubanduse olukorda vaadates positiivseks ning leidis, et head ajad jätkuvad, kui kuskilt üle ei pakuta. „Tahaks loota, et asjad ei lähe enam halvasti, ei kukutaks kiiresti tekitama järjekordset buumi, nii et kõik hakkavad tohutult laienema ja arenema ja laenu võtma,“ sõnas ta. Abi on tema hinnangul pankadest, mis ei anna enam kergekäeliselt laenu.
„Ma olen väga optimistlik, kui ainult ei tehtaks kuskil mingeid rumalaid liigutusi… pean silmas kaubanduskeskuste tohutut arenemist, et teeme 3-4 keskust Tallinnas juurde. Siis muidugi supp läheb lahjemaks. Tallinnasse ju oluliselt inimesi juurde ei tule ja kui vaadata elatustaset, ei ole seal hüppelist tõusu oodata.“
Seotud lood
Prisma tegevjuht Janne Lihavainen rääkis, et nende nõrkuseks teiste jaekettide ees on väike kaupluste võrgustik, kuid tunnevad, et teevad korralikke hüpermarketeid.
Eestis ei ole veel hüpermarketite turg välja arenenud, sest marketite osakaal kaubandusest on väiksem kui Euroopa keskmine, leidis Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.