Prisma: oleme Eesti linnade jaoks liiga suur

Lihavainen ütles, et nende üheks väärtuseks on olla usaldusväärne ja turvaline partner nii klientidele kui ka koostööpartneritele. "Meie nõrkuseks on kauplustevõrgu vähesus, sest korraliku hüpermarketi jaoks on enamus Eesti linnasid lihtsalt väikesed," kinnitas Lihavainen.

"Me ei mängi enda lepingupartneritega ja vahest oleme pehmemad kui meie konkurendid," ütles Lihavainen hankelepingute kohta. Lisades, et nad peavad kinni oma lepingutest, sest need on kahe osapoole vahel sõlmitud läbirääkimiste tulemusena.

Lihavainen rääkis, et tal on väga raske aru saada, mida mõned tarnijad on rääkinud, kus nõutakse kampaaniaid ja etteantud tingimustega kaasatulemist. "See on Prisma jaoks võõras teema," ütles Lihavainen. Lisades, et kui kellelegi tundub, et Prisma on liiga teinud, siis see on puhas läbirääkimiste küsimus.

Intervjuu Prisma Peremarketi tegevjuhi Janne Lihavaineniga:

Mille üle Te praegu jaekaubanduses kõige suuremat muret tunnete?

Põhilised probleemid on tööjõupuudus ja majanduse üldine ebakindel olukord. Majanduses on praegu ebaselgus, sest tsüklid ei ole nii selged, kas areng toimub paremuse või halvemuse suunas.

Tööjõupuuduse puhul on küsimus, et kas siin jätkub nõudlust pakutavatele ametikohtadele. Suur osa noori läheb  välismaale tööle, kuid soov oleks, et käiakse välismaal tööl ja siis tullakse suuremate kogemustega tagasi.

Usun, et palgaralli ei lahenda tööjõuprobleemi. Pikemas perspektiivis peaks säilima Eesti konkurentsivõime ning tuleb olla rahul, kui palgad ja konkurentsivõime tõuseb, aga seda mitte väga palju, sest siis võib taas mull lõhkeda. Hea oleks, kui toimuks pigem aeglasem areng kui liiga kiire, mis võib lõppeda halvasti.

Minu sooviks oleks, et jaekaubanduses tõuseksid palgad stabiilselt ja oleks väga selgelt seotud tootlikkuse efektiivsuse tõusmisega.

Millal võib Teie arvates järgmine mull lõhkeda?

Praegu ma mulli ei näe. Aga ma loodan, et seekord on õppetund veel eelmisest korrast, sest siis puudus seos reaalse tootlikkuse kasvuga. Ehk tuleks veel kord vaadata üle enda tööprotsessid ja muuta need efektiivsemaks, et toota töötunni kohta rohkem müügikatet.

Millal hakkab Prisma kassasid automatiseerima?

Emaettevõte Soomes tegi pilootprojekti, mille test perioodi jooksul eemaldati kitsaskohad. Teeme ise lähiajal otsuse, et millal hakkame seda ka Eestis rakendama. Ma usun, et iga jaekett mõtleb selle peale.

Kas see oleks lahendus klienditeenindajate probleemile?

Iseteeninduskassade rakendamine on üks väike osa klienditeenindajate puuduse lahendusest. Ma ei näe seda nii, et iseteeninduskassad tulevad kassateeninduse asemele, vaid lisandub pigem üks võimalus juurde.

Kui suur on Prisma kaadrivoolavus, kuidas te selle vastu võitlete?

Kõige suurem kaadrivoolavus on nende inimeste seas, kes on Prismas töötanud alla 1 aasta, nemad moodustavadki kogu kaadrivoolavusest 70-80%. Need töötajad, kes on üle 5 aasta Prismas tööl olnud, siis seal on kaadrivoolavus suhteliselt väike. Võib öelda, et need on Prisma inimesed.

Tööjõuvoolavust tekitab meil 20-25% töötajatest, mis sektorit arvestades on väga väike osa. Lõviosa töötajatest on meil pikaajalised.

Kuidas hindavad töötajad Prismat tööandjana?

Tööandjana hindavad Prismat need inimesed, kes on tulnud konkurendi juurest meile. Töötajad peavad meid usaldusväärseks tööandjaks ja tunnevad end meie juures turvaliselt.

Kas jaekaubanduse palgad võiksid tõusta üle Eesti keskmise?

Võib kõlada imelikult, aga oleks väga kahju, kui see juhtuks, kuna jaekaubanduses ei toodeta kõrget lisaväärtust nagu näiteks ITs. Majandus areneb hästi siis, kui on kõrge lisandväärtusega tegevusalasid, mis tõstavad ka keskmist palgataset. Ma väga loodan, et Eestisse tuleb palju just kõrge lisaväärtusega töökohti, ja seetõttu ei ole matemaatiliselt võimalik, et jaekaubandus oleks üle keskmise. Samas ei tähenda see seda, et jaekaubanduse palgad jääksid madalaks. Võtame siin näitena Skandinaavia või Luksemburgi. 

Mis on Prisma eelis teiste jaekettide ees?

Kindlasti hinnatase. Me hoiame pidevalt kinni oma lubadusest, et terve pere ostukorv on Prismas soodsam. Meil on kõige parem sortiment ja meil ettevõttes peaksid olema kõige paremad oskused ning arusaamad, mida meie klient tahab. Sellest lähtuvalt koostame ka sortimendi.

Soovime teistest kettidest eristuda ka selle poolest, et meid peetakse usaldusväärseks ja turvaliseks partneriks. Seda tahame tulevikus veelgi paremini teha ja usaldusväärsust tõsta. Tugeva alustala loomine on meie esmane prioriteet ja pärast seda mõtleme uutele kampaaniatele ja trendidele.

Kui palju võtate šnitti Soomest või kohalikult konkurendilt?

Tähtis on kohalik nõudlus. Soomest tulevad pigem töövahendid, kuidas valikuid teha ja tööprotsesse juhtida.

Keda Te peate enda kõige suuremaks konkurendiks?

Üheks suuremaks konkurendiks peame Maximat, seda just toodete hindade poole pealt. Kuid igal jaeketil on omad tugevused ja nõrkused, millel hoiame silma peal.

Mis on Prisma Peremarketi nõrkus?

Meie kaupluste võrgustik on suhteliselt väike. Oleme siiani teinud ainult hüpermarketeid, mida meie arusaamade kohaselt ainult Prisma teeb. Väiksemad linnad on lihtsalt Prisma kontseptsiooni jaoks natuke liiga väikesed. See on meie kõige suurem nõrkus ja praegu arutame omavahel, et mis on järgmine samm mida teha. Kuid kõik otsused on väga selgelt kaalutletud.

Kas mõni suurem välismaa kett võiks ka Eestisse tulla? Millal?

Lidl alustab praegu Leedus ning seetõttu pean loogiliseks, et nad sealt ka edasi liiguvad. Aga küsimus on pigem millal, ja kas Läti ja Eesti on järgmine riik, kuhu nad tulevad, seda ei tea.

Kas pigem eeldate, et tuleb odavkett?

Seda ma ei oska öelda. Aga kuna Lidl Leedus juba tegutseb, siis võiks ta ka Eestisse tulla. Lidl on küll odavkett, kuid ka kvaliteetkett. Soomes on Lidl väga kõva konkurent, kuid seal saame temaga hakkama. Ta näitab, et odavaim hind ei tähenda madalamat kvaliteeti.

Millal laieneb Prisma kõikidesse maakonnakeskustesse või suurematesse linnadesse?

See on kontseptsiooni küsimus. Hüpermarketitega võime laieneda veel Pärnusse, kuid see on ka piiri peal, mida praegu arutame. Väiksematesse linnadesse me hüpermarketitega ei lähe, aga kas võiksime olla seal supermarketitega, siis see on juba eraldi teema.

Kas osta olemasolev supermarketite kett ära või luua ise endale kett?

Ma täiesti ei välistaks ostmise võimalust, kuid pean seda ebatõenäoliseks. Lihtsalt hinna küsimus, ma ei usu, et hetkel huvitavat ketti siin oleks ja keti hinnatase oleks mõistlik. See on väga teoreetiline võimalus.

Kui suure turuosa te plaanite hõivata aastaks 2015 ja kelle arvel?

Lähimineviku võitjad on olnud Prisma ja Maxima ning turuosa on kaotanud Selver ja Rimi. Preagu ma ei näe, et suuremat suunamuutust võiks toimuda, seega arvan, et selles suunas võiks turujaotus edasi minna.

Meie jaoks ei ole turuosa suurus eesmärk, vaid tegeleme pigem olemasolevate kaupluste kasumi säilitamisega ning mõistliku tulemuse saavutamisega. Jälgime detailselt kasumi ja kapitali tootlikkust. Pikemas perspektiivis on eesmärk olla kasumis, mitte teha tingimata suuremat müüki koos kahjumiga.

Kas mõni kauplus on ka kahjumis, millega tuleb tegeleda?

Annelinna kauplus Tartus on praegu kahjumis ja sellega tuleb tegeleda. See on täiesti normaalne, et uue kauplusega tegeletakse rohkem ja ettevõtte erinevad tugiüksused toetavad uut kauplust. Ehk siis kui teeme uue kaupluse, siis me ei jäta teda üksi, vaid aitame koos kasumisse jõuda.

Kuidas on sadama Prisma oma eesmärki täitnud?

See on väga hästi tööle läinud. Otsest reklaami me sellele kauplusele Soomes ei tee, aga see on väga suuresti siiski suunatud turistidele. Sadamas meid märgatakse ja tullakse vaatama, sest asukoht on selline, et nagunii jagub kliente.

Miks on Prismas kõik hinnasildid kollased ja tekitavad allahindlust otsivale inimesele segadust?

Ma ei tea mitte ühtegi teist riiki, kus on kujunenud selline imelik mitteametlik standard, et hinnasildi värv oleks ära määratud. Hinnasiltide kontseptsioon on üldises Prisma rahvusvahelises standardis. Prismal on enda kindel roheline värv, font ja hinnasildi kujundus kuulub ka sinna alla. Soomes ja minu andmetel ka Lätis, Leedus ning Venemaal ei ole antud standard meedias ja ametnikel küsimusi tekitanud.

Miks hankijad räägivad, et neil ei ole Prismaga probleeme? Miks on Prismal hankijatega paremad suhted? Mida Prisma teeb teisiti?

Meie üheks põhiväärtuseks on usaldusväärtus ja turvatunde tekitamine. Me ei mängi enda lepingupartneritega ja vahest oleme pehmemad kui meie konkurendid. Me peame kinni oma lepingutest, mis oleme koostööpartneritega läbi rääkinud. Kui oleme selle allkirjastanud, siis hoiame sellest ka kinni.

Mul on väga raske aru saada, mida mõned tarnijad on rääkinud, et käib tihe rebimine, kampaaniate nõudmine ja nõutakse etteantud tingimustega kaasatulemist. See on Prisma jaoks võõras asi. Me püüame tõesti hankijatega koostööd teha. Kui kellelegi tundub, et Prisma on liiga teinud, siis see on puhas läbirääkimiste küsimus.

Kas Teie ei tunne, et jaeketid oleksid hankijate suhtes jõupositsioonil?

Me vaatame väga hoolikalt neid ettevõtteid, kes meie juurde tulevad, ja kui me näeme vajadust antud toote järele, siis võtame selle ka sortimenti. Võrdleme hoolikalt konkureerivaid tooteid, hindu. Meie töö on valida see hankija, kes on ise enda töö kõige paremini teinud. See tähendab seda, et kui nõudlus on olemas ja toodet soovitakse, siis loomulikult võtame selle sortimenti.

Jaeketid on hädas nende brändidega, mida ükski kauplusekett ei saa sortimendist välja jätta. Nemad dikteerivad, kuidas peab nendega käituma ja kuidas nende tooteid müüma. Tulevad ja ütlevad, et need on meie tingimused ja kõik.

Kui hankija arvab, et jaekett on jõupositsioonil, siis peab hankija pigem ise vaatama peeglisse, et mida tema on teinud. Kas see on see toode, mida tarbija soovib? Sortimenti saame valida täpselt nii palju tooteid, kui on nõudlust ja riiulis on ruumi.

Kas Eesti jaekaubanduses võiks olla rohkem Põhjamaade mentaliteeti – kvaliteetne, rahulik? Või peaks olema rohkem agressiivne?

Eesti inimene on ratsionaalne, mõtlev ja väga põhjamaine ning rahulik. Ma arvan, et see sobib Eestile.