Turvateenuse osutajal tuleb pöörata suurt rõhku sisevargustele

Teiste trendidena tõi Tiitsar välja seda, et üldine kuritegevus langeb ja mehitatud valve teenuste hinnad tõusevad. Lisaks soovitakse hakkama saada vähemate turvameestega ning kasutada rohkem tehnikat. „Vähem inimesi, kõrgem palk, rohkem ülesandeid ning tulemuslik töö,“ rääkis Tiitsar turvateenuste kulude kokkuhoiu trendidest kaubandus.ee haldusseminaril.

Tiitsar ütles, et turvateenust peab võtma investeeringuna. Üldjuhul on turvateenusest saadavat tulu raske mõõta, kuid kaubanduses on lihtne vaadata kui palju varastatakse ja kui palju on kulu turvateenuse kasutamisel. Tiitsar lisas, et kogu aeg peab küsima miks? Kas juhtub midagi, kui turvameest ei ole?

Tiitsar tõi näite, kus ühest Selverist võeti turvamees ära ning hetkel on kauplus pool aastat olnud ilma turvatöötajata. Videosalvestuste kaudu vaadatakse üle baasasju ja kui midagi hakkab juhtuma, siis sekkutakse. „Kuid, et näha, kas protsessil on mingi mõju, peab testperiood kestma vähemalt aasta, et siis sellest testperioodist on hetkel vähe. Hea oleks vaadata teha mingeid otsuseid,“ rääkis Tiitsar.

Tiitsar soovitas, et turvateenuste lahendused tasub osta erinevatelt partneritelt – nii on võimalik saavutada parim lõpptulemus. „Mugavam on osta kõik ühest kohast, kuid tulemus ei pruugi olla parim,“ rääkis Tiitsar. Selle juurde lisas veel soovituse, et head ja odavat ei ole üldjuhul normaalsetes turutingimustes olemas. „Kui soovid head ja kvaliteetset turvateenust, siis pead olema selle eest valmis ka maksma natuke rohkem, kui miinimum tasu.“

„Turvateenuse osutamise leping võiks võimalusel sisaldada ka tulemustasu,“ andis Tiitsar nõu, kuidas motiveerida turvatöötajat, kui tema vahetuse ajal ei ole juhtunud väärtegu.