Tarbijate meelitamiseks peab iseteenindus süsteem olema lihtne

Ta rääkis, et sõltuvalt kaubandusvaldkonnast tuleb iseostlemisse ka erinevalt suhtuda. “Näiteks saab ka moekaubanduses ja ehituskauplustes iseskaneerimist kasutada, kuid selle kasulikkus tuleb seal esile teisiti kui toidukaupluses,” märkis Reinson. Siis on tema sõnul tegu digitaalse ostuassistendiga, mida kasutatakse koos teenindajaga. Sellise teenuse puhul käib maksmine teenindaja või kassiiri juuresolekul.

Kõik detailid sõltuvad väga palju aga konkreetse kaupluse vajadustest, keskkonnast ja võimalustest. Ta selgitas, et iseteenindust planeerides tasub ettevõtjal läbi mõelda, kuidas uus süsteem sobib ülejäänud müügiprotsessiga. “Üleoptimeerituna mini­lahendusena juurutades on raskem saada kriitilist massi, et hinnata teenuse tegelikku potentsiaali ja kasulikkust,” ütles Reinson.

MIS ON MIS

Iseskannimine – mobiilne personaalne kassa. Poodi sisenedes võtab klient skanneri, millega kõik kaubad enne kotti panemist ära registreerib. See­järel läheb klient isemakseterminali.

Alates 2011. aastast kasutusel Selverites.

Iseteeninduskassa – kassa ilma kassiirita. Klient paneb kaubad korvi. Kassasse jõudes tuleb kliendil kõik kaubad skanneriga registreerida, nagu muidu teeb müüja tavakassas. 

Alates 2009. aastast kasutusel Tartu TK Lembitu Konsumis ja Keila TÜ Rõõmu Kaubamajas. 2013 sügisest Prismades.

Mõlemad lahendused teevad ostmise kiiremaks ja mugavamaks, aga erinevalt.

Iseteeninduskassa on eelkõige arendatud selleks, et teha kiiresti väiksemaid oste. Iseskannimine on aga loodud keskmiste ja suuremate ostude jaoks.

Oluline on teada, et iseskannimine ja iseteeninduskassa ei ole konkureerivad lahendused, vaid täiendavad teineteist.

Suuremates kauplustes võivad olla kasutusel mõlemad lahendused korraga.

Kasutajaid oleks tõenäoliselt mõlemal lahendusel, sest nad teenindavad erinevate vajadustega kliente.

Allikas: Imre Reinson kaubandus.ee blogis