Rimi püüab keskkonnakampaaniaga juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui kahjulikud on looduses plastikkotid ning nende asemel soovitame oma klientidel valida paber-, võrk- või riidest ostukotid.
„Kilekottide liigne kasutamine on juba aastaid kõne all. Ilmselt on see aja küsimus, mil ka väikesed kilekotid pole enam terves Euroopas tasuta,“ lisas Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. Tema sõnul on nad ka ainuke suurem jaekett, kus näiteks paberkott on soodsam kui kilekott.
„Maailmas sureb miljoneid elusolendeid loodusesse sattunud plastjäätmete tõttu, puutumata pole sellest ka Eesti. Ülemaailmse probleemi lahendamine algab tegelikkuses igaühe väikestest otsustest, näiteks võttes poodi kaasa oma koti ning pakendades ka juur- ja juurviljad korduvkasutatavasse võrku. Oluline on siin koostöö kaubanduskettide, kes pakuvad klientidele kilekotile alternatiive, ning klientide vahel, kes teevad valikuid,” ütles Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.
16. – 22. juunini toimub Rimides keskkonnanädal, mille eesmärk on tuletada klientidele meelde, et nad valiksid oma ostude pakkimiseks kilekoti asemel paber-, võrk- või riidest koti. Keskkonnanädalaks jõudsid Rimisse müügile ka loodussõbralikust kangast ostukotid, mille disaini on loonud ja valinud Rimi enda kliendid.
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega (6 vastu) heaks pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist.
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse koos kaupmeestega kilekottide kasutamise vähendamist ning tasuta jagatavate kilekottide keelustamist.
Äsja valminud uuringust selgub, et eestlane tarbib keskmiselt 164 kilekotti aastas, kusjuures eriti õhukesi nn puuviljakotte tarbitakse kordi rohkem kui kassast ostetavaid õhukesi plastkandekotte.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.