Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 5. septembril Eesti suurimates toidukauplustes vaatluse, mille tulemusel selgus, et vaatamata Eesti sealihatootjate keerulisele olukorrale müüvad mitmed juhtivad kaupluseketid kampaania raames välismaist sealiha.
- Vaatluse tulemusena selgub, et jaekettide letil on kampaanias välismaine sealiha Foto: Raul Mee
„Külastasime nelja suuremat kaupluseketti ning pidime kahjuks tõdema, et vaatamata Eesti sealiha turustusraskustele, on kolm kaubandusketti neljast otsustanud kampaania raames müüa imporditud sealiha. Arvestades Eesti sealihatootjate olukorda on see äärmisel kahetsusväärne,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
5. septembril toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja vaatlusel selguses, et Juhkentali Rimi kaupluses kampaania raames soodushinnaga müüdav sealiha pärineb Saksamaalt ja Rimi lihaletis domineerib välismaine liha. Selveri Torupilli kauplus, kes oma turunduses soovitab Eestimaiseid tooteid, müüb kampaania raames soodushinnaga hoopis Hispaania sealiha. Ka Viimsi Maximas on müügil soodushinnaga Hispaania liha, Maxima kampaania raames müüakse siiski ka Eesti sealiha. Sikupilli Prisma müüb soodushinnaga kodumaist sealiha ning lihateis domineerib ka üldiselt kodumaine sealiha. Kõige odavam jahutatud sealiha maksab hetkel 2,99 eurot/kg.
6. augustil teatas maaeluminister Urmas Kruuse, et ta võttis jaekaubandusettevõtete ja toidutöötlejatega toimunud kohtumiselt kaasa teadmise kaubanduse ja töötlejate valmisolekust arvestada sealihasektori raske olukorraga.
Maaeluminister kohtus sealihaturu olukorra arutamiseks 6. augustil Eesti jaekaubandusettevõtete ja toidutöötlejate esindajatega. Kohtumisel osalesid Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuste Liidu, AS Selveri, Prisma Peremarket AS-i ja Rimi Eesti Food AS-i esindajad.
„Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Paljud seakasvatajad on piirangute ja majanduslike raskuste tõttu peatanud karja taastootmise ning on seakasvatust lõpetamas. Oleme olukorras, kus iga toiduainete tarneahela osaline peaks tõsiselt pingutama, et Eesti sealihatootjate elujõud ei raugeks. Eestimaist sealiha peaksid eelistama nii toidutööstused kui jaekauplused. Võiksime jõuda olukorrani, et rahvusvärve kandva toote valmistamisel on kasutatud ka valdavalt Eesti päritolu liha. Tarbijate ostuvalikud sõltuvad otseselt kaubanduse sortimendist ja müügistrateegiast,“ rõhutas Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul peaks riik täiendavalt panustama ka tarbijate teavitusse, et tarbija saaks teha teadliku valiku.
Seoses sigade Aafrika katku levikuga Eestis ja nn kolmanda tsooni kehtestamisega on suur osa seakasvatajaid sattunud olukorda, kus neil ei ole võimalik oma sigu realiseerida või makstakse sigade kokkuostul äärmiselt madalat hinda.
Seotud lood
Suuremad jaeketid väidavad, et enamus nende kauplustes müüdav sealiha on eestimaise päritoluga, kuid mõningates hinnakampaaniates kasutatakse välismaist toodangut.
Kaubanduses on müügil vaid kontrollitud ja toiduks ohutud kaubad, mis on vastavalt märgistatud. Seakatkukolletest pärinev sealiha saab erimärgistuse.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles pärast kohtumist jaekaubandusettevõtete ja toidutöötlejatega kohtumist, et võttis kohtumiselt kaasa teadmise kaubanduse ja töötlejate valmisolekust arvestada sealihasektori raske olukorraga.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.