Kaubanduses on müügil vaid kontrollitud ja toiduks ohutud kaubad, mis on vastavalt märgistatud. Seakatkukolletest pärinev sealiha saab erimärgistuse.
- Prisma lihalett Foto: Raul Mee
Tugevdamaks koostööd sealiha tootjate, tööstuse ja jaekaubanduse vahel ning leidmaks võimalusi sektori toetamiseks, kutsus maaeluminister Urmas Kruuse kõiki osapooli 6. augustil ümarlauale.
Osavõtjad soovivad, et liha tootmine Eestis jätkuks ja klientidele saame pakkuda kodumaist kvaliteetset liha. Selle eesmärgi nimel on kõik osapooled, ametkonnad, kaubandusettevõtjad igati valmis tegema koostööd ning jagama informatsiooni Aafrika seakatku kohta.
Olukord sealiha tootmises on tõsine. Muret tekitavaid signaale tuleb iga päev erinevatest piirkondadest Eestis, mistõttu karmistatakse veelgi bioohutuse nõudeid tootmises. Kui farmi on jõudnud seakatk, siis kõik sead hukatakse ja hävitatakse, et õnnetu juhuse tõttu ei jõuaks viirus mõnda teise farmi ja ei põhjustaks ulatuslikku kahju. Üheks taudi tõkestamise meetmeks on ka kõrgendatud järelevalve piirkonna farmidest pärinevale lihale erimärgistuse lisamine. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et kõrgendatud järelevalve piirkonna farmidest pärit liha teise riigi turule ei pääse. See aitab tõkestada seakatku levikut riikide vahel. Tegelikult on see muidugi täiesti tavaline sealiha farmist, millele lähim seakatkupuhang võib jääda kümnete kilomeetrite kaugusele.
Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb katku leviku piiramisega, kuid ka kõik osapooled püüavad seista selle eest, et see kahju oleks võimalikult väike.
Seotud lood
Suuremad jaeketid väidavad, et enamus nende kauplustes müüdav sealiha on eestimaise päritoluga, kuid mõningates hinnakampaaniates kasutatakse välismaist toodangut.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 5. septembril Eesti suurimates toidukauplustes vaatluse, mille tulemusel selgus, et vaatamata Eesti sealihatootjate keerulisele olukorrale müüvad mitmed juhtivad kaupluseketid kampaania raames välismaist sealiha.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.