Kilekottide keelustamise ümarlaual arutati, et kilekottidele võiks rakendada miinimumhinna, kuid Kaupmeeste Liidu arvates peaks enne üleminekut uutele lahendustele kaaluma eelnevalt erinevate meetmete efektiivsust.
- Kilekottidele miinimumhind Foto: Raul Mee
Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud ühisel
kilekottide tarbimise vähendamise arutelul tutvustati TNS Emori poolt läbiviidud uuringu tulemusi kilekottide kasutamise teemal, „Killerkoti“ kampaaniat, kui ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud erinevate uuringute esialgseid tulemusi.
Uuringute tulemustele tuginedes, on hea meel tõdeda, et tarbijate teadlikkus kilekottide keskkonnaohtlikkusest on kõrge, samuti on tarbijatel huvi kilekottide kasutamise vähendamiseks eeldusel, et kasutatavate kottide kogused aastas ei ole suurenenud ning tarbitavad tegelikud kogused on väiksemad, kui mõni aasta eest Euroopa Komisjoni poolt esitatud raportis.
Kindlasti tuleb eristada ning vaadelda eraldi õhukesi kilekotte, mida kasutatakse kandekottidena ja eriti õhukesi kilekotte, mida kasutatakse erinevate lahtiste kaupade pakendamiseks (puu- ja juurvili, maiustused, küpsised jm lahtiselt müüdav kaup).
Mitmed Kaupmeeste Liitu kuuluvate ettevõtjate esindajad kinnitasid, et austavad kliendi soove ise valida ja kaaluda kaupa ning otsivad pidevalt uusi lahendusi kaupade pakendamiseks.
Täna juba pakuvad jaeketid kaupade pakendamiseks plastist, paberist kui ka riidest kotte, aga ka võrgust kotte, mida saab korduvalt kasutada kaupade pakendamiseks ja kaalumiseks. Olulisem on just teadlikkuse tõstmine ja siin saavad riik, organisatsioonid kui ka ettevõtjad koostööd teha.
Lähtudes Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevatest sihtarvudest, tuleks alandada oluliselt kilekottide tarbimist aastaks 2025. Ümarlaual arutati ka erinevate meetmete kasutamist, sealhulgas miinimumhinna rakendamist ehk kilekottide tasuta jagamise keelustamist.
Kaupmeeste Liidu arvates peaks enne üleminekut uutele lahendustele või piirangute seadmisele kilekottide müügi ja tarbimisel eelnema põhjalikud analüüsid teatud meetmete efektiivsuse kohta ning üleminek peaks toimuma järkjärgult ja teatud perioodi jooksul.
Autor: Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu nõunik
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega (6 vastu) heaks pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist.
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas keskkonnaministeeriumile oma seisukohad pakendiseaduse muutmise eelnõu kohta, milles tõid nad välja, et kaubanduskoda ei toeta suurtele kilekottidele miinimumhinna kehtestamist ning ei pea vajalikuks keelata poodides väikeste kilekottide kasutamist.
Äsja valminud uuringust selgub, et eestlane tarbib keskmiselt 164 kilekotti aastas, kusjuures eriti õhukesi nn puuviljakotte tarbitakse kordi rohkem kui kassast ostetavaid õhukesi plastkandekotte.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.