Z-generatsioon eelistab osta kogemust ja elamust, mitte asju

„Uuringust selgub, et Z-generatsiooni esindajad (sündinud peale 1995. aastat) on oma eelkäijatest oluliselt vähem huvitatud allahindlustest või eripakkumistest ja nad ei taha soodustuse saamiseks ise vaeva näha,“ rääkis EY direktor Olesia Abramova. „Samuti puudub neil brändilojaalsus, mis on paljude tänaste turundusstrateegiate aluseks. Traditsioonilisi turunduskanaleid pidi Z-generatsioonini jõudmine on seega üha keerulisem ja kulukam ning enamik turundajaid on juba hakanud mõistma, et selle värskelt täiskasvanuikka jõudva põlvkonnaga suhtlemiseks on vaja täiesti uut lähenemist.“

Z-generatsioonist rääkides on Abramova sõnul oluline silmas pidada, et nad on piltlikult öeldes juba sündinud maailma, kus on võimalik osta kõike, igal pool ja igal ajal. „Seetõttu on just kogemusest või elamusest, mida nad ostu tegemisel või toote ja teenuse tarbimise järel saavad, kujunenud oluline ostuargument. See on peamine, mis nende silmis üht toodet teisest eristab,“ märkis ta. „Z-generatsiooni poolehoiu võitmisel ei konkureeri jaemüüjad enam üksnes omavahel, vaid otseselt ka restoranide, meelelahutusäri ja noorte vaba aega sisustavate ettevõtetega, mille eesmärgiks on samuti oma klientidele elamusi pakkuda.“

Uuringu kohaselt tehakse 93% ostudest jätkuvalt kaupluses, kuid ostjad eelistavad seda ostmisviisi pigem praktilistel põhjustel, näiteks selleks, et vältida kohaletoimetamise kulusid. 17% Z-generatsiooni esindajatest väitis, et nad ostavad tooteid kauplusest, kuna neil puudub internetist ostmiseks vajalik krediitkaart. 49% noortest ostavad aga juba täna tooteid internetist vähemalt kord kuus ja tõenäoliselt kasvab nende hulk hüppeliselt kohe, kui nad oma krediitkaardi saavad.

Nii Y (1980 – 95 sündinud, tuntud ka kui millenniumilapsed) kui noorem Z-põlvkond hindavad internetis ostlemisel kõrgelt just efektiivsust. „Z-generatsiooni esindajad tunnevad üha rohkem, et e-kaubanduse arenedes vastab see ostmisviis kõige paremini nende põhivajadustele, milleks on mugavus ja lihtsus,“ selgitas Abramova. „Peamiste põhjustena, miks eelistada internetis ostlemist, tõid mõlemad põlvkonnad välja, et see säästab nende aega, online kaupluses on valik parem ning ka hinnad on soodsamad.“

Z-generatsioon on kogenud ja suudab oskuslikult ise, erinevaid digitaalseid kanaleid kasutades, toodete kohta lisainfot leida. Kui otsitav informatsioon ei ole koheselt ja lihtsalt kättesaadav, siis tõenäoliselt ei hakka ta kelleltki kogenumalt ka nõu küsima. Uuringust selgub, et vaid 24% Z-generatsiooni esindajatest küsiksid enne ostu sooritamist nõu live Chati teel ning 47% pöörduks teenindaja poole kaupluses. Y-generatsiooni hulgas oli see näitaja palju kõrgem – 49% küsiks nõu live Chati teel ja 60% arutaks ostu läbi eksperdiga kaupluses.

Enamik tarbijaid ei pea täna enam oluliseks, et neil tekiks kauba ostmisel müüjaga isiklik emotsionaalne näost-näkku side. Kuna konkurents ja tarbijate ootused sunnivad müüjaid kindlustama toodete jõudmise tarbijani kiiresti ja ilma lisakuludeta, siis jääb põhjused, miks tarbija peaks üldse kauplust külastama, järjest vähemaks.

„Siiski ei ole lootus päris kadunud. Jaemüüjatel on võimalus taasluua emotsionaalne side oma ihaldatud tarbijatega, kui nad suudavad pakkuda lisaks kliendi funktsionaalsete ostuvajaduste rahuldamisele ka isiklikku positiivset elamust,“ sõnas Abramova. „70% kõigist uuringule vastajaist leidis, et ostmine on kõige mugavam siis, kui kasutada selleks erinevaid kanaleid. Seega füüsiline keskkond võib anda tugeva eelise, eriti, kui seda kasutada koos digitaalsete vahenditega.“