Mida tulevikutarbijad tootjatelt ja kaupmeestelt ootavad?

HKScani Balti üksuse juht Anne Mere sõnul on tulevikutarbijad generatsioon Z ning neid on Eestis umbes 200 tuhat. Need on inimesed, kes on täna vanuses 10 – 20 eluaastat. „Nad on digimaailmas üles kasvanud, kiired otsustajad, nõudlikud tarbijad, kes hoolivad keskkonnast, sotsiaalsest poolest ning neid huvitab ka poliitika,“ rääkis Mere seminaril.

Tema sõnul on toidutootjatele noored positiivne nähtus, kuna enamus ehk 75% peab ennast foodideks, kelle jaoks on toit IN. „Nad veedavad 11 tundi internetis ja on kursis, mis maailma maitsetega toimub. Samuti huvitab neid kohalik tooraine ja toit.“ Tema hinnangul on kohalikel toiduainetööstustel oluline olla igatpidi läbipaistev ja avatud.

„Suureks väljakutseks on traditsiooniliste toodete elus hoidmine. Näiteks verivorst, siin tuleb mõelda, millist globaalset nüanssi saab juurde pakkuda, et toit oleks põnev,“ rääkis Mere.

Ta jätkas, et noored on stereotüübilt vabad ning tahavad eksperimenteerida kõigega ja seal hulgas ka toiduga. „Tööstustele tähendab see seda, et peame pakkuma põnevaid pakendi lahendusi ja võimalust noortel ise komplekteerida toiduaineid. Miksida ja eksperimenteerida.“ Mere sõnul tuleb neile pakkuda ka ideid ja lahendusi.

Circle K Eesti peadirektori Kai Realo sõnul on järjest rohkem näha, et toidu komponente müüakse eraldi ning inimesed saavad need vajadusel ise kokku segada. „Riiulid on kaupa täis ning sealt leiab väga palju erinevaid toidupakkumisi. Nii armas on näha, kuidas noored ostavad erinevaid toidutopse, et siis hiljem neid enda soovide kohaselt tarbida,“ rääkis Realo. Samuti on näksimisest saamas viies söögikord.

Realo usub, et peagi luuakse eraldi ametikoht toidulausujale, kes ütleb, mida täna sööma peab.

Generatsioon Z esindaja Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient ja MTÜ Tegusad Eesti Noored president Diana Vederik lisas ka veel seda, et noortele ei maitse kõik toiduained. Tema ei söö näiteks tomatit. „Seetõttu on väga oluline, et saan ise teha valiku, mis toidu sees parajasti on. See paneks mind kindlasti rohkem ostma.“

Kiirus muutub üha tähtsamaks

„Kui inimesed ootavad, et e-kanalist tehtud tellimus tuleks võimalikult kiiresti koju, siis uus generatsioon ootab, et toode jõuaks sinna, kus ta hetkel asub. See ei pea ilmtingimata kodu olema,“ rääkis Mere. Ta ütles, et tööstusele tähendab see seda, et tuleb selgusele jõuda, kuhu kaubanduse käibed liiguvad ja kas see võib kaasa tuua uusi nõudmisi säilivuse, pakendamise või muude tarnetega seotud asjade osas. Ta tõi näite, et Hiinas on Alibabal 26 esinduskauplust, kus komplekteeritakse toidukaubad ülikiiresti ning viiakse kolme kilomeetri raadiuses kliendini 30 minuti jooksul. „Kiirus muutub üha tähtsamaks.“

Realo lisas, et inimesed ei ole kindlal ajal kodus ning noored teavad veel vähem, kas nad on kodus või mitte. „Hakkame jõudma sinna, kus teatud regulaarsusega tuuakse kaubad koju. Näiteks pesupulber saab korra kuus otsa, siis keegi võiks need otsused meie eest teha ning vajalik toode tuuakse koju,“ rääkis ta.

HKScani Balti üksuse juhi Anne Mere hinnangul on noorte tähelepanuvõimekus kahanenud alla 3 sekundi. „Reklaami ja kommunikatsiooni mõistes tuleb pakkuda snäkkimist, väikeseid tükikesi, paremat visuaali. Parem, kui see oleks õudne ja huumoriga vürtsitatud,“ rääkis Mere. Tema sõnul on see ettevõtetele suureks väljakutseks, kuna tuleb mõelda, kuidas eelarveid jagada, kuidas turunduses ressurssi jagada. „Maailm fragmenteerub ja väljakutsed on suured.“ Mere sõnul on lihtsam neil brändidel, kes on mingile kindlale nišile kindlaks jäänud.

Vederik  nõustub Anne Merega, et noorte tähelepanuvõime on väga väike. „Kui vaadata Facebookis ringi, siis seal ei vaadata reklaami kaua ning Instagrami pilte vaadates lükatakse need edasi. Aga me kogeme neid kõiki.“

Circle K Eesti peadirektor Kai Realo sõnas, et järjest rohkem mõjutavad meid kiirus ja mugavus. „Inimesed tahavad asju kiiresti kätte saada. Asjad, mida inimesed on valmis ootama, siis nende hulk väheneb.“

Üha olulisem on ka see, kui vastutustundlik on ettevõte. „Enam läheb korda, millised emotsioonid seostuvad tarbimisega. Järjest rohkem tahetakse siduda ennast mingite kaubamärkidega, sest siis tuntakse ennast parema inimesena.“ Realo sõnul peavad ettevõtted mõtlema sellele, kuidas enda vastutustundlikkust kasvatada ning rääkima enda lugu, kuidas ja mida tehakse. „Enam ei aita, kui öelda, et see on hästi tehtud.“

Mere ütles, et brändid peavad olema võimalikult personaalsed ja individuaalsed. „Vahet ei ole, kas oled suur või väike kohalik tegija.“

Teistmoodi teenindus

Realo sõnul tuleb tähelepanu pöörata ka teenindusele, et kuidas räägitakse ja kõneletakse. „Meie juures võib olla keeruline, kuna z-põlvkond ei pruugi kõnetada 65-aastast meesterahvast talle sobival moel, sest noorte kõnekeel ja harjumus kasutada elektroonilisi vahendeid on muutnud kõnekeele napiks. Siis tuleb ettevõtetel mõelda, kuidas pakkuda teenindust teist moodi.“

On näha, et iseteeninduskassa on tulnud, et jääda. Realo sõnul on üheks põhjuseks see, et inimesi ei ole, kes kassaaparaate valvaksid. Teine põhjus on see, et inimesed hindavad iseteenindust kiiremaks ning nad saavad protsessi kontrollida.

Realo sõnul muutuvad poed showroomideks, kus on endiselt tooted, mida inimesed saavad katsuda. „Toodete ostmiseks kasutatakse e-poodi.“ Samuti on võimalus nutiseadmes kuulsuse pildile klikkides teada, kust saab neid rõivaid tellida ja osta.

„Hetkel kulutame rohkem uuele tehnoloogiale, kui sellelt tulu teenime. Kuid innovatsioon nõuab raha ning see on investeering tulevikku,“ ütles Circle K peadirektor.

Noored ootavad elamust

Vederik rääkis, et noored valivad palju toiduaineid poest seetõttu, et soovitakse elamust saada. „Pakendite puhul on nende jaoks oluline, et need oleksid keskkonnasõbralikud ja ettevõte ise vastutustundlik.“

Tema sõnul väljendub ettevõtete sotsiaalne vastutustundlikkust tema tootevalik, kas pakutakse loodussõbralikke tooteid või mitte. „Kõikide toodete puhul ei ole seda kerge teha, kuid kindlasti tuleks näidata kust nad pärit on,“ ütles ta.

Toit, kui eneseväljenduse vorm

„Ma ütleks, et noored võivad süüa iga päev kana ja lihatooteid, kuid poest ostavad vegan komme, sest tunnevad, et need teevad loodusele head,“ sõnas Vederik. Ta lisas, et kindlasti on paljud noored hakanud taimetoitlasteks ja veganiteks just seetõttu, et nad tahavad enda elus muutust läbi viia.

Realole tundub, et toit on muutunud eneseväljendamise vormiks. „Ma olen kindel, et trendid muutuvad ajas ning nendest kõikides tekivad mingid omad modifikatsioonid ja elu läheb edasi. Trend oma keha eest hoolitseda, ka sisemiselt, on tulnud, et jääda,“ sõnas Realo. Mere lisas, et noored otsivad ennast. „Ühest küljest öko, aga teiselt poolt tahaks ka liha.“

Vederik sooviks poes näha rohkem taimetoitluse ja veganlusega seotud toite. Samuti on noored huvitatud eksootilistest puu- ja juurviljadest. „Ma näiteks ise otsin triibulist peeti, sest seda on ilus pildistada ja Insagrami panna. Kui vaadata erinevaid Jamie Oliveri ja Gordon Ramsey videoid, siis nende toit näeb hea välja.“