Laugus: Ainus eesmärk ei saa olla raha tegemine

Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus hindab aususele ja täpsusele kolleegide ja koostööpartnerite juures ka usaldusväärsust. Ta usub, et inimestel on mõtet müüa ainult enda tugevaid külgi ja mitte ehtida end võõraste sulgedega, sest see lõppeb alati probleemidega. “Tahan koostööd teha inimestega, kes peavad oma lubadusi ja lubavad asju, mida nad on võimelised tegema,” nendib Laugus. Tema jaoks on väärtuste klappimine kolleegide ja koostööpartneritega aastatega järjest olulisemaks muutunud.

Lauguse hinnangul on väärtustest juhindumise põhimõte ka Tallinna Kaubamaja Grupis hästi paigas. “Seetõttu mulle siin väga meeldib. Me ei tee lihtsalt raha, vaid ehitame üles keerulisi süsteeme ja suuri ettevõtteid, kus raha ei saa olla eesmärk, vaid see on üks tulemitest. Ma ei ole neid ärisid kuigi tõsiselt võtnud, kus on ainus eesmärk raha teha,” kehitab Erkki õlgu.

Müüjad aitavad uut maja ehitada

Ka kaubamajja inimesi tööle palgates on tulevase kolleegi väärtuste klappimine kaubamaja omadega olulisemgi, kui muljetavaldava töökogemuse olemasolu. “Vahel on juhtunud, et oleme tahtnud sisse osta spetsialisti, kel on teatud valdkonnas suur kogemus, aga kui tema väärtused meie omadega ei sobi, siis koostöö klappima ei hakka,” nendib Laugus.

Nii tulebki tal tõdeda, et ettevõtte jaoks on suurim võimalus, väärtus ja ka ohutegur inimesed. “Meie töötajad peavad saama kaubamaja arengut ja uuendusi puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja oma arvamuse välja öelda. Ma ei usu n-ö ülevalt alla tulistamisesse, vaid kaasamine on minu jaoks väga oluline juhtimise tees,” satub Laugus hoogu.

Kuidas see populaarne termin, kaasamine, igapäevatöös välja näeb? Ta toob näite, et kuna varsti hakatakse Tallinna Kaubamaja praeguse hoone asemele ehitama uut, siis moodustatakse eraldi töögrupid, kuhu hakkavad kuuluma töötajad kõigilt tasanditelt, direktoritest müüjateni. “Müüjad saavad samuti kaasa rääkida selles, milline tuleb uus kaubamaja. Neil on iga päev kokkupuude kliendiga ja nad teavad, mida kliendid tahavad. Nii et me küsime arvamusi, vaidleme teemad läbi ja alles siis teeme otsused,” selgitab ta. Otsuste langetamisel ta kiirustada ei armasta, vaid pigem otsustab siis, kui otsuse tegemise aeg hakkab kätte jõudma, sest ajas asjaolud vahel muutuvad ja liiga vara vastu võetud otsus ei pruugi olla kõige õigem.

Samuti peab ta end inimeseks, kellele ei meeldi asju liiga vara ära teha, sest vahel võib see lausa kurjalt kätte maksta.

Juhtimist tuleb õppida

“Inimene vajab vaheldust. Tihedad perioodid peavad vahelduma märgatavalt rahulikumatega: väga jama on tiksuda kogu aeg ühes rütmis. Kui ei tee mitte midagi või teed kogu aeg ühe ja sama rütmiga, siis on väga raske areneda. Näiteks on minult palju küsitud, mis mind pärast kümmet aastat kaubamaja kontsernis ikka veel motiveerib. Motiveeribki see, et aeg-ajalt tulevad väljakutsed: näiteks peatselt hoo sisse saav linnasüdame uuendus on ulmeline võimalus. Samas ei suuda keegi pikka aega ka tippvõimsusega töötada: need läbipõlemised on koledad,” märgib ta. Ta ise pole läbipõlemist kogenud. “Minus on piisavalt laiskust, et õigel ajal aeg maha võtta,” räägib ta.

Kas aga üle kümne aasta juhipositsioonil mees on aastatega ka muutunud? Ta usub, et on praegu süsteemsem ja teeb vähem emotsionaalseid otsuseid kui omal ajal noore ja rohelise juhina. Ühtlasi märgib, et usub kindlalt: juhtimist peab õppima. “Selleks, et midagi edukalt teha, peaks olema spetsialist. Me ju tahaks, et meid opereeriks arst, mitte lihtsalt erudeeritud inimene, ja meie lapsi õpetaks inimene, kes on pedagoog. Oleks päris tore, kui ettevõtete juhid omaksid juhtimisalast eriharidust,” leiab Laugus ja põhjendab oma arvamust sellega, et juhtimine tähendab nii inimeste ja finantside juhtimist kui ka muid spetsiifilisi toiminguid, mida puhtast intelligentsist on keeruline teada

Loe Kaubamaja juhist Erki Laugusest pikemalt 18. märtsil ilmunud Äripäeva erilehest Gentleman.