Stokker toetab töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti koolides 10 000 euroga

 

“Mecro sai 25 aastat tagasi alguse kirest kvaliteetsete tööriistade, masinate ning motospordi vastu. Võidusõidurattaid tuli sel ajal ise ehitada ning selleks oli vaja täpseid ja vastupidavaid tööriistu ning oskust neid kasutada.," ütles Mecro juhatuse esimees Priit Prints. Ta lisas, et nad tahavad, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi. "See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides korraldades Stokkeri Meistrivõistlusi. Tähistasime sel kevadel oma 25. sünnipäeva ning kutsusime sel puhul ka oma kliente ja koostööpartnereid toetama töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti koolides," rääkis Prints. 

“Koolide töökodade varustatus on Eestis väga erinev. Vaeslapse rollis on rohkem väiksemad maakoolid. Kõige suurem puudus on väikevahenditest, näiteks lõikevahenditest ja elektrilistest  käsitööriistadest," selgitas Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimees Jürgo Nooni. Selts soovib toetada osasid maakoole, kus tööriistadest on kõige rohkem puudus. Lisaks soovivad nad toetada järgmisel aastal toimuvat õpilastööde näitust.

“Mis puutub töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainesse koolides, siis suhtumine sellesse on paranemas. See võib olla tingitud ühiskonna üldise arusaama muutumisest, osatakse oluliselt rohkem hinnata käsitööoskust, ” lisab Nooni.

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees Mart Soobik rääkis, et täna on Eesti koolide tehnoloogiaõpetuse varustatus tööriistade ja masinatega väga ebaühtlane, suuresti sõltub see kohalikust koolipidajast ja tehnoloogiaõpetuse õpetajast. "Mitmetel aastatel läbiviidud uuringute tulemused näitavad, et tendents on tasapisi paremuse poole, samas on hädatarvilik jätkata koolide varustamist kaasaegsete masinate ja tööriistadega. Suur puudus on koolides tolmu ja puidulaastude aspiratsioonisüsteemidest. Vähestel koolidel on need seadmed olemas, nii et selles vallas on areng veel ees.  Teine suurem probleem on õpperuumid ja nende suurus. Tihti kohtab koole, kus tehnoloogiaõpetuse õpperuumid asuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, näiteks keldrikorrusel, kus pole piisavalt õhku, valgust ega ruumi. Õpilased ja õpetajad peavad nendes ruumides loovalt õppima ja nutikaid lahendusi teostama,” ütles Soobik

Soobiku sõnul suhtuvad õpilased tehnoloogiaõpetusse positiivselt, sest seal saab omi ideid välja pakkuda ja luua oma kätega õpilasele uudset toodet. Samuti saab tundides õppida eakohasest tehnoloogiast aru saama, selle toimimist õpilaspäraselt katsetada ja seostada seda teiste eluvaldkondade ning ümbritseva eluga. Õpilase jaoks on positiivne elamus, kui saab ise endale teha vajaliku vahendi või seadme ja õppida selle loomeprotsessi jooksul peale valmistamise muudki.