Arsenali keskus avab peagi uksed

Arsenali Center OÜ juhataja Aadu Oja sõnul on neil  praeguseks hetkel praktiliselt kõik kaubandus- ja toitlustuspinnad lepingutega kaetud. „Vaatame veel ainult, et kas sobib koridori keskele veel üks väike kohvimüügikoht paigutada või mitte,“ ütles Oja.

Arsenali keskuses on kokku renditavat kaubanduspinda 8000 ruutmeetrit. Toitlustamisega seotud ettevõtteid on ligi kümme. „Viimaste pinda ei ole me täpselt kokku arvutanud, aga arvame, et need kümmekond toitlustusasutust pakuvad üsna laia ja põnevat valikut nii sisu kui ka hinna poolest,“ rääkis Oja. Lisades, et osa nendest on oma plaanidest juba täpsemalt rääkinud ka keskuse veebilehel. Oja sõnul on see ilmselt inimestes huvi äratanud, sest Arsenali „klubiga“ on enne avamist liitunud juba enam kui 700 inimest.

Arsenali keskuse arenduse esimeses etapis valmib brutomahus ligikaudu 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspindu, kus asuvad praeguste plaanide kohaselt tegutsema 35 poodi ja teenusepakkujat ning viis kohvikut ja restorani. Keskuse üheks ankurrentnikuks on Selveri supermarket, lisaks avavad keskuses uksed Biomarket, Eesti Post, L’Cosmetics, ilusalong, lillepood ning apteek ja paljud teised kauplused.

Kas turule mahub veel uut kaubanduspinda?

„Kui kohalikest kaubanduskeskustest rääkida Põhja-Tallinna kontekstis, siis esiteks tundus neli aastat tagasi, kui Arsenali arendama hakkasime, et sellest Tallinna suuruselt kolmandas linnaosas oli kaubanduspinda üsna vähe.“ Oja sõnul on viimase mõne aastaga sinna kaubandust juurde tulnud ja ilmselt tuleb veel.

Kuid Arsenal on oma kindla ajalooga projekt, mille rajamist alustati natuke üle 100 aasta tagasi, veel tsaarivõimu ajal. Algselt on ta rajatud kasarmuhoonetena ning täitis kuni 2009. aastani sisuliselt kaitsetööstuse relvatehase funktsioone, siis on tema ajalugu olnud võrdlemisi salastatud ning tavainimene Arsenali naljalt ei sattunud. Arsenali keskuse juhataja sõnul oli nende eesmärk see inimestele avada.

Hoone on eriline oma ajalooliste punastest tellistest hoonete tõttu. Lisaks on ta ka eriline seetõttu, et arendajatel õnnestus tublide arhitektide ja nõuandjate abiga suurem osa nendest hoonetest säilitada ning kombineerida uute hoonemahtudega, mis loodetavasti annavad sellele kaasaegse ning funktsionaalse sisu ja vormi. „Tundub, et ka muinsuskaitse inimestele meie lahendus meeldib.“

Oja sõnul on keskus kõige erilisem ilmselt selle poolest, et Arsenalis tundub olevat midagi, mis on algusest peale pannud tema vastu huvi tundma kohalikud Põhja-Tallinna inimesed ja ettevõtjad ning see kajastub ka natuke rentnike valikus. „Plaanime kohe käivitada ka vanadest hoonetest teise ja kolmanda korruse väljaehitamise kontori- ja ateljeepindadeks.“

Arsenali keskus saab kohalikelt ettevõtjatelt huvikirju pea iga nädal. „Loodame, et meil õnnestub keskus valmis teha ja Arsenalist saab huvitav kodu mitte ainult kauplejatele vaid ka erinevatele teistlaadi ettevõtmistele. Toitlustuse, kohviku- ja kokkusaamispaiga kujundamisel on Arsenali arendamisel oluline roll,“ ütles Oja.

Keskuse arendusprotsess on olnud keeruline

Arsenali keskuse arendamisele kutsuti nõu andma ka Urmas Pastarus. Oja sõnul on Urmasega alati väga muhe asju teha ja arutada. „Tal on väga lai silmaring ning ta oskab vaadata asjade sisse. Heites pilgu välisele vormile, oskab ta kohe välja tuua, mis on tehtud õigesti ning mis päriselus toimib ja mis ei toimi. Ja ta teeb seda väga lihtsas keeles.“ Oja sõnul on uute asjade tegemisel paratamatu, et teed vigu, kuid kui enne uue asja tegemist Urmaselt nõu küsida, siis võid suure tõenäosusega endale väikeste vigade tegemist lubada, sest suured vead on ära hoitud.

Oja sõnul on arendusprotsess olnud ikka keeruline ning ei saa öelda, et oleks kerge olnud. „Samas väga raske ka mitte, sest partnerid on olnud tublid ja professionaalsed. Eks kõik selles valdkonnas toimetavad tuntud rentnikud on viimastel aastatel kõvasti laienenud ning muutunud edasise laiendamise osas ka mõnevõrra ettevaatlikumaks,“ ütles ta. Lisades, et üle Tallinna on ju kõvasti kaubanduspindu juurde tulnud. Samas on neil Arsenali keskuses ka terve rida väiksemaid ja väga entusiastlikke rentnike. „Arvame, et see jääb meid ka tulevikus teistest keskustest eristama.“

Suuremate ankurrentnikega tuleb tavaliselt pikemalt läbirääkimisi pidada, sest neil on enda täpsed soovid ja rutiinid juba välja kujunenud. Väiksemad tegijad on natuke kiiremad, paindlikumad ja põnevamad.

Arsenali kaubanduskeskuse arhitektideks on PIN Arhitektide tiim Jaan Port ja Katrin Kaevats.

Turgu ei mõjuta

1Partner Kinnisvara büroo- ja kaubanduspindade grupijuht Ruth Andresen

Arsenal on pisikese piirkonna pisike keskus. Seda võib võrrelda näiteks Viimsi keskusega. Hästi müüksid seal kindlasti kodutooted, mida on hea kodu lä- hedalt osta. Aga et suured rõiva- või muud poed sinna koliks, ma hästi ei usu.

Nii et suurte keskuste osas Arsenali avamine erilist rolli ilmselt ei mängi ja konkurentsiolukorda turul ei muuda. Kohalikel inimestel on muidugi mugav, kui saab esmatarbekaubad kodu lä- hedalt kätte. Lisaks võib see olla atraktiivne pind väljamüükidele ja poodidele, mis pakuvad midagi põnevat, mis kliendi tagasi meelitab.

Kauplejad on rentnikuna varasemast targemad, nad ei koli enam lihtsalt sisse, vaid küsivad, kui suure külastatavuse nad asukohas saavad. Kuna huvilisi on uute kohtade avamisel algul palju, võib üürihind olla ebamõistlikult kõrge, ent pikas perspektiivis käib see sageli kauplejatele üle jõu.

Nii näiteks on juhtunud Lasnamäe külje all oleva keskusega – ehkki ettevõ- tetel on soov kohalikele elanikele oma teenuseid ja kaupu pakkuda, on osade rentnike jaoks osutunud hind liialt kõrgeks.