Toiduainetööstuse ja jaekaubanduse koostöö parandamiseks on kirja pandud heade tavade 10 + 1 printsiipi ning selle kaudu sõnastatud ebaausad ja head kaubandusvõtted.
- Et klientidel oleks kaupluses korralik kaubavalik, siis kaupmehed ja tootjad peavad omavahel sõbralikult müügitingimused kokku leppima. Foto: Raul Mee
Paar aastat tagasi Konjuktuuriinstituudi poolt läbi viidud küsitluses selgus, et 59% vastajatest on puutunud ebaausate kaubandustavadega kokku. Uuringust selgus, et suurtel tootjatel on kokkupuude olnud suurem, rääkis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu koostöö konverentsil „Ausad ärisuhted toidu tarneahelas – müüt või tegelikkus?“
„Kui on probleem olemas, siis tuleb otsida erinevaid lahendusi, mida olukorra parandamiseks teha,“ rääkis Udras. Ta pakkus välja 4 võimalikku lahendust:
Mitte midagi tegemineHeade tavade koostamine – See annab ettevõtetel võimaluse kokku leppida, mis on heade tavade põhimõtted, milles toiduaine toiduahelas tuleks kinni pidada. See on jaekaupmeeste ja toiduettevõtete omavahelised kokkulepped.Eesti õigusaktide muutmine – muudame konkurentsiseadust, võlaõigusseadust või teeme uue seaduse.Euroopa Liidu õigusaktide ootamine – ise ei hakka õigusakte muutma, vaid vaatame küsiva pilguga Euroopa Liidu suunas. Tegemist ei ole ainult Eesti probleemiga, vaid see probleem on ka teistes liidu riikides.
Udrase isiklik arvamus ja Kaubandus-tööstuskoja seisukoht on, et kõige parem variant on heade tavade koostamine. „Üks põhjus on see, et ettevõtted saavad ise kokku leppida omavahelise koostöö põhimõtted,“ ütles Udras.
Hetkel on kirja pandud 10 + 1 printsiipi.
Alati tuleb arvestada tarbijate huvidega. Heade tavade eesmärk on, et tarneahel muutuks tervikuna efektiivsemaks.Lepinguvabadus. Igal poolel on õigus, mitte kohustus sõlmida leping.Õiglase tehingu põhimõte. Pooled peavad üksteisega vastutustundlikult käituma.Lepingud peavad olema kirjalikud. Kokkulepped peavad olema sõlmitud kirjalikult, et pooled saaksid ka ise aru, milles on kokku lepitud. Millised on õigused ja kohustused.Lepingutingimusi ei tohiks ühepoolselt muuta.Leping on mõlemale poolele jälgimiseks.Lepingupooled peavad üksteisega infot vahetama. Osapooled peavad andma infot õigel ajal.Tuleb hoida konfidentsiaalsust.Vastutus riskide ees. Mõlemad peavad kandma oma äririske ning neid ei tohi teisele poolele üle kanda.Üks lepingu pool ei tohi teist ähvardada, et saada ise kasu.Võrdsus. Lepingu puhul on kaks võrdset osapoolt ja mõlemad peavad olema nõus lepingu sisuga.
„Järgmise aasta esimeses pooles tahame jõuda sinnamaani, et need head tavad oleksid valmis ning ettevõtted kirjutavad sinna alla,“ ütles Udras lõpetuseks.
Seotud lood
31. mail allkirjastasid kaubanduse, toiduainetööstuse ja põllumajandusettevõtete esindajad pidulikult Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas. Head tavad töötati välja toiduliidu, kaupmeeste liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja koostöös, nende koostamist koordineeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand paneb koostööpartneritele südamele, et osapooled lepiksid kokku nendes tingimustes, mida nad suudavad ka täita. Vastasel juhul tekivad kauplustes suured tarneaugud ning mõlemad osapooled jäävad miljonitest eurodest ilma.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.