Teenindusjaamade ja mugavuspoodide jaekett Statoil paigaldas oma suurima kliendiarvuga poodidesse iseteeninduskassad, kus saab ostude eest maksta kiirelt ja mugavalt kassapidaja poole pöördumata. Lisaks sellele töötavad kõikides teenindusjaamades ka viipemaksed, mis hõlbustab veelgi klientide teenindamist.
Möödunud aasta sügisel paigaldati esimesed uued iseteeninduskassad Tallinnas asuvatesse suurima külastatavusega müügikohtadesse – Laagri teenindusjaama ning Balti jaamas ilma tankimisalata mugavuspoodi. “Testimisperiood möödus edukalt ning kliendid on iseteenindusvõimaluse väga hästi omaks võtnud, andes meile julguse laiendada iseteeninduskassade võrgustikku ka teistesse suurematesse jaamadesse,” ütles Statoili teenindusjaamasid opereeriva Circle K Eesti ASi turundusjuht Diana Veigel.
Lisaks Laagri ja Balti jaama mugavuspoodidele avati iseteeninduskassad Tallinnas asuvates Sõle, Peterburi tee ja Sikupilli teenindusjaamades ning Adavere ja Tartu Lõunakeskuse jaamades, veel üks iseteeninduskassa avatakse peagi vastvalmivas Märjamaa teenindusjaamas, mis läbib praegu uuenduskuuri.
“Meie iseteeninduskassad on innovatsioon Eesti teenindusjaamade turul. Projekti eesmärk on pakkuda klientidele võimalust soetada triipkoodiga tooteid, kohvi- ja karastusjooke ning pagaritooteid kiirelt ja mugavalt, ilma et peaks teenindajaga kassa järjekorras seisma,” ütles Veigel.
Turundusjuhi sõnul on iseteeninduskassade paigaldamine loogiline jätk tankimisalal olevatele makseautomaatidele, kus saab tasuda soetatud kütuse eest poodi sisenemata ning lisaks alates eelmise aasta kevadest – osta ka klaasipesuvedelikku ja kaminapuid.
Iseteeninduskassades saab skänneerida ostetavate kaupade triipkoodid või koodi puudumisel, nagu kohvi, jäätisekokteili või pagaritoodete puhul, saab klient valida vastava tootenimetuse ekraanilt. Iseteeninduskassad võimaldavad muuta ostetava kauba kogust, eemaldada toodet või katkestada tehingut. Kui kõik soovitud tooted on sisse skänneeritud või ekraanilt valitud, tuleb soodustuste saamiseks registreerida lojaalsuskaart ning seejärel saab hakata ostu eest pangakaardiga maksma. “Teenindajatega kassadesse saavad kliendid pöörduda siis, kui soovitakse osta kuuma toitu ja dokumendikontrolliga tooteid või maksta sularahas,” täpsustas Veigel.
“Mitmetahuline maksesüsteem tõstab teeninduskvaliteedi uuele tasemele: need, kes soovivad kiirelt autot tankida, ei pea aastaid juba enam poodi sisenema; need, kes soovivad osta kohvi, saiakesi või triipkoodiga tooteid, ei pea nüüd enam poes teenindaja poole pöörduma – vajalikke asju saab ise ajada, säästes nii aega ning vähendades järjekordi,” selgitas Veigel.
Hõlpsamaks muutus ka teenindamine tavakassades, kuna nüüdsest on kõikidesse Statoili teenindusjaamadesse paigaldatud ka moodsad makseterminalid, mis võimaldavad sooritada kiireid kontaktivabu viipemakseid ilma PIN-koodi sisestama. “Kui ostusumma jääb alla 10 euro, mis on Eesti Panga poolt kehtestatud limiit, saab klient tasuda kiirema viipemaksega. Viipemakse võimalusega pangakaartide laiem levik tulevikus toob kindlasti korraliku aja kokkuhoiu klientide teenindamises,” ütles ta.
Klientidel on võimalus Statoili teenindusjaamades sooritada ka üle 10-euroseid viipemakseid: selleks tuleb kliendil aga sisestada PIN-kood, kuid kiibi kasutamine ei ole vajalik ehk tegemist on jätkuvalt kontaktivaba maksega. Veigeli sõnul on viipemakseid võimaldavad makseterminalid veel üks samm edasi Statoili teeninduse arendamisel ja klientide mugavamaks ja kiiremaks teenindamiseks, lisaks eelnevalt kasutusele võetud välistele makseautomaatidele tankimisalal ning iseteeninduskassadele.
Circle K Eesti AS omab ja opereerib Statoili kaubamärgi all töötavat 57 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üht mugavuspoodi. Ettevõttes töötab ligi 700 inimest, neist pisut üle 600 teenindusjaamades. Circle K Eesti AS kuulub Kanada päritolu rahvusvahelisse kontserni Alimentation Couche-Tard, kes annab tööd üle 100 000 inimesele ning kelle kaubamärgi Circle K all tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias üle 12 500 mugavuspoe ja teenindusjaama.
Seotud lood
Circle K Eesti ASi 2016/2017 majandusaasta kaupade ja teenuste jaemüügi müügitulu ulatus 240 miljoni euroni, kasvades aastaga 33 miljoni euro võrra. Ettevõtte majandusaasta ärikasum oli 11,6 miljonit eurot.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.