Jaekettide seminaril räägiti kauplemise headest tavadest ja lepinguvabadusest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras rääkis, et läbirääkimised heade kaubandustavade üle on lõpusirgel, kokku on vaja leppida veel vaidluste lahendamise mehhanismis. Eeldatav allkirjastamise aeg on kevade lõpp või sügise algus.

Tavade koostamise käigus tegid nad tähelepaneku, et riik ei ole alustanud seadusemuudatuste väljatöötamist, et lahendada ebaausate kauplemistavadega seotud probleeme. Samuti tõdeti, et toidutootjad ja jaekaubandus mõistavad teineteise seisukohti paremini ning jaekaubandus näeb heades tavades võimalust ka oma huvide kaitseks.

Head kaubandustavad sisaldavad põhiprintsiipe ning ausaid ja ebaausaid tavasid. Näiteks on üheks põhiprintsiibiks, et lepinguosalised peavad arvestama alati tarbijate huvide ja tarneahela üldise jätkusuutlikkusega.

Headest tavadest tõi Udras näiteks, et lepingu sõlmimise eest ei küsita tasu. Või kui lepinguosalised lepivad kokku teatud tasudes (nt reklaami rahastamise tasu), siis lepitakse kokku ka tasu eest saadavas teenuses või hüves, mida on võimalik objektiivselt ja läbipaistvalt hinnata.

Ebaausatest tavadest mainis ta juhtu, kui teist poolt ei teavitata kokku lepitud tähtaja jooksul toote lõppemisest või ebapiisavast laovarust. Või kui üks pool keeldub oluliste tingimuste kirjalikust fikseerimisest.

Lepinguõigus ei päästa, kui ise tähelepanelik ei ole

Advokaadibüroo Sorainen konkurentsiõiguse advokaat Piibe Lehtsaar rääkis, et ehkki õigusaktid ei lahenda kõikide tarneahela lülide muresid, saab teatud juhtudel nõrgem pool tuge. „Üldiselt lähtub lepinguõigus eeldusest, et mõlemad lepingupooled suudavad enda eest ise seista.“

Lehtsaare sõnul kehtib lepinguvabadus, mis on ka üks heade tavade põhiprintsiipidest: tarnijatel on õigus otsustada, kellega ja mis tingimustel ta lepingu sõlmib.

Õigusaktidest tulenevad piirangud võib Lehtsaare järgi jagada kolmeks:

1. Vastuolus olevate kokkulepete täitmist ei saa nõuda. See tähendab, et ei ole ka riiklikke sanktsioone. Vastuolus olevad kokkulepped „ainult“ tühised. Vastuolus olevad kokkulepped tühised ja karistatavad. Eestis puudutab see põhiliselt konkurentsiõigusest tulenevaid piiranguid.

2.

3.

Jaekaubanduse eriregulatsiooni eesmärk on enamikus riikides ühesugune: see on mõeldud tarnijate ja jaemüüjate läbirääkimiste tasakaalustamiseks. Riigiti erineb vaid see, kellele seda eriregulatsiooni kohaldatakse. „Kui Eestis ei ole eriregulatsiooni jaekaubanduse tarbeks olemas, siis Lätis ja Leedus on see olemas,“ ütles Lehtsaar.

 

Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik