Valitsus loobub kahest maksust ning taastab abikaasade ühisdeklaratsioonid, teatas koalitsioon.
"Meie ühine eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks ning toetada jätkusuutlikku majanduskasvu. Lubasime valitsuslepet sõlmides, et see tuleb paindlik dokument, mida oleme alati valmis vajadusel täpsustama ja veelgi paremaks muutma," rõhutasid Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder pressiteate vahendusel
Koalitsioonipartnerid leppisid täna kokku alljärgnevad muudatused esialgses maksupaketis:
1) Panditulumaksu ei tule. Samal ajal piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välja viimist. Rahanduskomisjon ja rahandusministeerium valmistavad ette vajalikud muudatused tulumaksuseaduses, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018.
2) Pakendiaktsiisi ei kehtestata. Valitsuskoalitsioon analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.
3) Abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalused laienevad. Taastame senises mahus (180 eurot kuus) abikaasade õiguse deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi.
Valitsus teatas, et loetletud muudatuste elluviimist kaetakse järgmistest tuluallikatest: sotsiaalmaksu laekumise suurenemine seoses toimetulekutoetuse reformiga; riigi avaliku pinna efektiivsem kasutamine; maksuaugu vähendamine Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel; riigi majanduskulude 3%-line kärpimine (v.a põhiseaduslikud institutsioonid ning kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalad); looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmine.
Peaminister Jüri Ratas ütles pressiteates, et läbirääkimised möödusid konstruktiivses meeleolus. „Otsustasime ühiselt, et me ei kärbi märgilisi saavutusi Eesti inimeste elujärje parandamisel, vaid leiame katteallikad mujalt. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, viime ellu kauaoodatud tervishoiureformi ning jätkame riiklike investeeringute programmiga.“
Seotud lood
Täna toimus Kaupmeeste Liidu eestvedamisel liidu liikmete kohtumine rahandusminister Sven Sesteriga, et arutada kahekomponendilise pakendiaktsiisi otsest mõju ettevõtjale. Rimi tarneahela juht Allar Kahju leiab, et muutused tõstaksid oluliselt kliendi jaoks toodete lõpphinda, kuna seadusettepanekusse on lisandunud aktsiis puhtalt pakkematerjalide turule toomise eest. Ehk uus maks kehtiks ka nendele keskkonnasäästlikele pakendiettevõtjatele, kes on täitnud kõik turule toodud pakendite taaskasutamise normid.
Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, karastusjookide tootjate liit ning õlletootjate liit on kategooriliselt pakendi turule toomise aktsiisi vastu. Nimetatud organisatsioonid on varasemalt esitanud rahandusministeeriumile hulgaliselt kommentaare, märkuseid ja ettepanekuid kavandatava pakendiaktsiisi kohta, kuid kahjuks pole neid argumente eelnõu koostamisel arvesse võetud.
Uute maksude kehtestamine ja olemasolevate märkimisväärne tõus toob endaga kaasa kaupade hinnatõusu, mis mõjutab eelkõige madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut, leiavad valitsuse poole pöördunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit.
Rahandusministeeriumi poolt planeeritav uus pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot, vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab ebavõrdsust.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.