Kaubandus kümne aasta pärast: tarbekaubad tuuakse koju kätte

Erkki Lauguse sõnul on kogu kaubandusmaastik suurte muutuste tuules ja kaupmees, kes nendega kaasa ei lähe, kaua vastu ei pea. Ka 56 aastat tegutsenud Kaubamaja peab end pidevalt uuendama, ehkki selle ajalooline kuvand on tugevam, kui ühelgi teisel kaubandusettevõttel.

Milles seisneb Kaubamaja põhikontseptsioon täna?

Kuna Kaubamaja on müünud läbi aegade kõike, alates riietest kuni kodutehnikani välja, oleme ka täna keskendunud erinevatele müügimaailmadele. Kokku on neid seitse: meestemaailm, naistemaailm, ilumaailm jne. Kuna müügipind on suur, pole inimestel mõistlik kõike läbi käia, et endale vajalikku toodet leida. Ta suundub otse teda huvitavasse maailma ja leiab sealt siis kas kaubamärgi või tootegrupi järgi vajaliku.

Kuidas ostjad reageerivad uuendustele?

Meeste puhul tuleb olla uuendustega väga ettevaatlik. Nemad otsivad endiselt asju sealt, kus need asusid kümme aastat tagasi. Naiste-, laste- ja kodumaailmas on mänguruum suurem, aga alati tuleb kõiki uuendusi teha hästi läbimõeldult. Kui üldse midagi muuta, siis ainult lähtudes sellest, et kliendil oleks veel lihtsam orienteeruda.

Kas võtate ka kusagilt eeskuju?

Ideed on alati õhus, mis on populaarne, mis parasjagu moes jne. Väga palju oleme meie kinni aga selles, kus me asume: Tallinn ja Tartu, konkreetsetes majades. See seab piirid ja kogu uuendusprotsess on nagu uue rätsepa- ülikonna õmblemine. Kui kaua see ülikond värske püsib? Võiks püsida vähemalt viis aastat, kuid raske on uskuda, et mõni müügimaailm püsiks samal kujul üle 9–10 aasta. 6–7 aastat võiks olla keskmine.

Kas Kaubamaja kasutab ka testostude teenust?

Jah, see on väga hea viis hinnata oma taset suvalisel ajahetkel. Meie eesmärk on, et kõrge teenindustase on garanteeritud igal ajal. Prooviostlemine annab võimaluse kõiki neid protsesse suunata.

Milline on Eesti ostja?

Kindlasti väga ratsionaalne, eriti pärast 2007. ja 2008. aastat. Varem tehti rohkem emotsionaalseid oste, täna on inimene teinud endale selgeks, kes ta on, mida ta tahab, millele peab vastama toode, mida ta ostab jne. Nad on valmis neid nõudmisi esitama ja see on meile hea.

Millised on hetketrendid maailma kontekstis?

On suur muutuste periood, kuna e-kaubanduse saabudes on muutunud kaubandus üsna häguseks. See on oluliselt muutnud ka konkurentsisituatsiooni. Inimesed teevad rohkem eeltööd. Tullakse küsima konkreetseid asju, mitte ei tulda vaatama, mida saada on. Tarbija on valmis raha kulutama, aga ta tahab selle eest saada head taset. Ja loomulikult mitme kanaliga kaubandustegevus: tavapood, e-pood, sotsiaalmeedia jne. Tänapäeva tarbija eelistab partnerit, kellel on oma nägu. See nõuab ka kaupmehelt omanäolist strateegiat.

USAs on ehituspoodides kasutusel juba robotid, millal meile robotid erinevatesse sektoritesse jõuavad?

Täna on nad muidugi veel pigem turunduselemendid, et näidata oma innovatiivsust. Nad ei ole veel majanduslikult tasuvad ning nende laiem kasutamine on kõik alles tulevik. Kindlasti hakkame tulevikus roboteid kasutama, kas või koristamisel. Kui see saab olema majanduslikult tasuv.

Milliseid trende veel võib täheldada?

Üks väga selge trend on maailmas see, et tuua kaubanduspinnale funktsioone, mis ei ole otseselt kaubandusega seotud. Nii ka meil, ehk meil on juba ammu kaubanduskeskustes olemas kohvikud, juuksurid, kosmeetika, mängutoad jne. See aitab kliente väga palju.

Kas Kaubamaja on pigem traditsiooniline ettevõtja või soovite pakkuda midagi täiesti uut ja enneolematut?

Nii ja naa. Selge on see, et me liigume selgelt ajaga kaasas ning arvestame uute põlvkondade harjumusi. Igasugused mängulised lahendused ostja informeerimiseks on väga sümpaatsed meie jaoks ja kui need aitavad ostjat, siis me ka viime neid ellu. Näiteks saab naiste pesuosakonna proovikabiinides muuta värve, et näha, kuidas inimene näeb välja pimedal ajal, valges, kutsuda nupuvajutusega teenindaja kabiini juurde jne. Hoiame sellistel kasutajasõbralikel lahendustel kindlasti silma peal.

Oletame, et on aasta 2027. Kui palju on Eesti kaubandusmaastik muutunud?

Päris palju on muutunud. Juba täna on ehitusjärgus mitu uut ja suurt kaubanduskeskust, Tallinna kesklinnas on uus ja särav kaubamaja. Nii mõnedki kaupmehed on pidanud üle elama raske perioodi, mõni, kes pole suutnud muudatustega kaasa minna, on uksed sulgenud. Paljud kaubad tuuakse inimestele koju kätte. Pigem käiakse poodides otsimas individuaalsemaid tooteid, kuid igapäevaste tarbekaupade järel enam ei käida. Pesumasinad, mis tellivad endale ise pulbrit, ja külmkapid, mis tellivad ise piima, on saanud reaalsuseks.

Kuula ka raadiosalvestust Kaubamaja juhi Erkki Laugusega, mis oli eetris 2017. aasta aprillis.