Ülemiste keskus: tähtis on sisu

Homme avab uksed uuenenud Ülemiste keskus, mis lisab keskusele 13 000 ruutmeetrit kauplemispinda ja maa-aluse parkla. 36 miljonit eurot maksma läinud ehitust ei nimetaks Pärnits aga mitte laienduseks, vaid pigem kontseptsiooni avardamiseks. „Keskusesse tuleb juurde ka mitmeid uusi kaubamärke, kuid ennekõike soovime täiendada keskuses olevat meelelahutust,“ ütles ta.

Pärnitsa sõnul ei ole Ülemiste pidanud konkurentsi kasvades – naaberkrundile kerkis T1 Mall of Tallinn – ja osaliselt ka remonditingimustes töötades rendi hinnas alla tulema. Tema sõnul läheb Ülemiste keskusel hästi: suudeti enne T1 avamist põhirentnikega lepingud ära pikendada. See, et ankrutel oli usk Ülemistesse, andis Pärnitsale kindlustunnet, et nad teevad õiget asja.

Pärnits ütles, et ilusaid hooneid oskab igaüks ehitada, kellel on raha ja hea arhitekt, kuid niikaua, kui sinna ei suudeta sisu sisse panna, on raha pandud lihtsalt betooni. „Meie suurim tugevus ei ole ülimalt tänapäevane disain, kuid meil on sisu. Näha on, et kauplused ja kliendid seda hindavad. Tänapäeva rentnik vaatab palju rohkemat kui ainult nelja seinaga ruumi ja rendi hinda,“ lausus ta. Pärnits ütles, et rentnike jaoks on väga tähtis, millised kauplused on ümberringi, kuidas liiguvad kliendid keskuses ja kas keskusel on hing.

Keskuse juhi sõnul on laienduse juures hea ka see, et mitte ei avata ainult uusi kauplusi ja restorane vaid võimaldatakse olemasolevatele kauplustele suuremaid pindasid. „Saame nii mõnelegi ankurkauplusele pinda juurde anda. Sportlandist saab Baltikumi suurim spordipood ca 3000 ruutmeetriga, Cropp ja Sinsay laienevad peaaegu topelt ning Reserved hakkab olema kaks korda suuremal pinnal läbi kahe korruse. Need on vaid mõned näited,“ ütles ta.

Pärnits rääkis, et kui tal oleks vaba 1000 ruutmeetrit, siis ta ei ole üldse kindel, kas annaks selle uuele kauplusele või näiteks mõnele olemasolevale ankrule, kes sooviks ennast laiendada. „Erinevate väikeste ja keskmist mõõtu brändide rikkus ei tähenda alati seda, et väga äge on. Kaupluse sisu ja täisformaat on see, mis on minu jaoks atraktiivne.“

Ülemiste keskus uuris enne laiendustööde algust klientidelt, milliseid toitlustusettevõtted soovivad nad keskuses näha. Enim nimetati Vapianot ja KFCd (Kentucky Fried Chicken) ning Pärnitsa sõnul tulevad mõlemad toitlustuskohad nende uuenenud keskusesse. „Vapiano avab enda restorani juunis ning KFC sügisel.“

Keskuses on praegu laste mänguala 800 ruutmeetril ning juurde tuleb 1600 ruutmeetrisele pinnale Euroopa tipptasemel batuudikeskus. „Kui me lisame siia juurde ka O’Learyse meelelahutuskontseptsiooni ning täiesti uue lähenemisega kuue saaliga Apollo kinoteatri, siis me ei jää kindlasti alla T1 Mall of Tallinnale, kes on praegu oma meelelahutusosaga päris hea. Kuid meie meelelahutuse haardeala erinevatele vanusegruppidele on kindlasti laiem,“ leidis Pärnits.

Laienenud keskuses avab uksed ka loomahotelli ja loomakliinikut sisaldav lemmikloomakauplus Petcity. Uksed avab taas Rimi hüpermarket, mis üle aasta töötas supermarketi formaadis.

Pärnits soovib veel keskusesse saada spordiklubi. „Meil on pind valmis ehitatud ning praegu kompame maad, kes siia võiks tulla. Meil endal mõned eelistused on,“ rääkis keskuse juht.

Pärnitsa sõnul mõtlevad nad ka juba järgmise laienduse peale, kuid hetkel väga mänguruumi ei ole ning ei ole mõtet võidu joosta sellega, millises keskuses rohkem kauplusi on. „72 000 ruutmeetrit rendipinnaga keskus on Euroopa mõistes juba ülisuur,“ märkis ta.

Tema sõnul ei ole mõtet kauplusi juurde teha, sest kui tuleb mõni uus rõiva-, elektroonika- või spordikauplus, siis sellest ei muutu suurt midagi. Eesti turg on suhtes elanike arvu ja kaupluste kvaliteedi poolest juba väga heal tasemel.

Küll aga on Ülemiste keskusesse võimalus juurde tekitada lisateenuseid – näiteks tervise- ja munitsipaalteenused, raamatukogu ning miks mitte hotellid. „Mida inimene vajab, siis seda saab ka ühe katuse all pakkuda.“ Pärnitsa sõnul areneb Ülemiste City keskkond ning väga oluline kliendibaas tuleb sealt.

Järgmine laienemine võiks tema sõnul tulla viie aasta pärast ning siis võiks kogu Ülemiste piirkond omavahel kokku saada. „See ei ole ainult Ülemiste keskuse projekt, vaid kogu piirkonna koostöö – Ülemiste City, lennujaam, Rail Baltic, miks mitte ka Tallinna-Helsingi tunnel ja Ülemiste järve avamine linnarahvale. See tuleb kõik üheks tervikuks teha. Kuid see võtab aega ja raha ning ka kõikide osapoolte tahtmist. Samuti peab linn siin kompromisse tegema,“ rääkis Pärnits.

Keskuse üldaladel plaanivad nad jätkata olemasolevate toonide ja meeleoludega. Pärnits rääkis, et nad lähevad edasi oma looduselementidega seotud kontseptsiooniga, ning uude aatriumisse tulevad mitmed puuteemat iseloomustavad disainielemendid, sealhulgas tema hinnangul päris lõbusad rääkivad puud.

Pärnits rääkis, et nad plaanivad hoida osa keskuse üldaladest ja sissepääsudest lahti kella 1ni öösel. „Ei taha ju, et kinost või O’Learyse spordibaarist tulevad hilised inimesed kuskilt väikesest tagauksest väljudes ümber keskuse oma autot otsiksid. Samuti teeme kinost võimaluse inimestel kohe keskusest väljuda otse parkimismajja.“ Pärnits usub, et inimesed ei lähe keskuse peale rändama.

Keskuses vahetatakse välja ka klientide lugemise süsteemid, et saada paremini aru, kuidas kliendid keskuses liiguvad, millisel korrusel nad käivad ja kui kaua aega nad keskuses veedavad. „Soovime koguda võimalusel rohkem andmeid, et teha tulevikus veelgi targemaid otsuseid.“