Kaupmehed hoiatavad, et valitsuse äsjane otsus kaubanduskeskused sulgeda võib tekitada kaskaadefekti, mis mõjutab palju suuremat ringi ettevõtteid.
- Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil Foto: Raul Mee
Täna kohtus peaminister Jüri Ratas videosilla vahendusel ettevõtlusliitude esindajatega, kelle seas oli ka Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. Värskelt avaldatud
otsuse kohaselt on alates 27. märtsist kaubanduskeskused suletud. Eraldiseisvad poed jäävad siiski avatuks.
Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
Suured riskid
Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil rääkis täna enne otsuse avaldamist Äripäevale riskidest, mida sulgemine võib kaasa tuua. Valitsus on tema sõnul küll ettevõtjaid kaasanud.
"Kuulda võetakse. Arutlesime, kus on kõige valusamad probleemkohad. Mittetoidukaubanduses on käibed kukkunud 50-90 protsenti. Üritame panna mingisuguse palvete paketi kokku ja edastada valitsusele. Nad soovisid teada, mida kaaluda," ütles Peil.
Tema sõnul ei puuduta poodide sulgemine ainult sektorit ennast, vaid kõiki sellest sõltuvaid ettevõtteid. "Efekt kaubanduses on 25-30 tuhat töökohta, aga laiem ring on oluliselt suurem. Kui jaepoed on kinni, siis on automaatselt kinni ka hulgikaubandus, Eesti turule tootjad, logistika, turvateenus, koristus. Kui ehituspood on kinni, ei saa ehitus ja siseviimistlus tööd teha. See otsus kandub lainetega üle majandusse," toonitas ta.
Peili sõnul võivad mõjud olla pikaajalised. "On päris hea võimalus, et pärast pole kohta, kuhu tagasi tulla. Kõige olulisem on inimeste sissetulekute kaitse. Mõnes mõttes on see ka pragmaatiline, sest siis on neil suutlikkus ka tooteid ja teenuseid tarbida ning majandus püsib edasi," leidis ta.
Peil sõnas, et valitsus kaalub otsuseid kindlasti tõsiselt. Laiemaid mõjusid on aga raske prognoosida. "Mind pani mõtlema see, et arstide liit tegi üleskutse sulgeda poed, mis pole esmatähtsad. Aga kas külmkapp, arvuti, internetikaabel, bensiin on esmatähtsad? Seda nimekirja pole, ega keegi ei tea. Kui läheb külmkapp või pliit katki, mis toiduvarudest saab? Mei tule selle peale enne, kui jama on majas," ütles ta.
Loe pikemalt
Äripäevast, mida Peil ütleb riigipoolse kahjutasu ning kaitsevahendite olemasolu kohta.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.