Kriisi ajal näitab konkurentsiõigus kaubandusele leebemat palet

Mõned riigid, näiteks Ühendkuningriik ja Saksamaa, on otsustanud osa konkurentsireeglitest kaubandussektoris ajutiselt pausile panna, et inimestele hädavajalikud kaubad kiiremini poelettidele jõuaksid. Ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu riikide konkurentsiameteid ühendav Euroopa Konkurentsivõrgustik (European Competition Network) teatas, et ei sea aktiivselt takistusi vajalikele ajutistele meetmetele, mida rakendatakse eesmärgiga vältida probleeme kaupade tarnimisel.

Ühendkuningriigi valitsus on täitnud oma lubaduse ja seadustanud esmatarbekaupade kättesaadavuse nimel kaubandussektoris sellise koostöö, mis oleks tavaolukorras konkurentsiõigusega keelatud. Muudatuse sihiks on aidata tarbijat, kellel oleks vastasel korral keeruline saada kätte talle vajalikke esmatarbekaupu, nagu söök, jook ja käsimüügiravimid, aga ka näiteks lemmikloomade toit. Erandkorras on lubatud infovahetus laovarude teemal, töötajate ja töövahendite jagamine, poodide lahtiolekuaegade koordineerimine, koostöö teatud haavatavate ühiskonnagruppide kaupade varustamisel, näiteks eesliinitöötajad ja nõrgema tervisega inimesed. Ühendkuningriigi konkurentsiamet on samas hoiatanud, et koostööd, mis ei ole kriisile reageerimiseks hädavajalik, käsitleb amet tavapärase rangusega.

Saksa majandusminister teatas 20. märtsil, et Saksa valitsus plaanib võimaldada toidukaupluste kettidel teha koostööd, et kriisi ajal inimesi paremini toiduga varustada, ja leida selle plaani elluviimiseks lahenduse koostöös Saksa konkurentsiametitega. Saksa föderaalse konkurentsiameti juht andis samuti kinnituse, et konkurentsiõigus võimaldab paindlikkust, kui selleks on kaalukad põhjused.

Norra valitsus on peatanud transpordisektori suhtes konkurentsiõiguse jõustamise kolmeks kuuks. Muudatus hõlmab nii õhu-, maa- kui ka meretransporti. Ajutise erandi eesmärgiks on tagada reisijate ja kaupade liikumine, et kindlustada inimestele juurdepääs kaupadele ja teenustele.

Euroopa Konkurentsivõrgustik ei kuulutanud välja erandeid kehtivatest konkurentsireeglitest, vaid osundas olemasolevatele õiguslikele võimalustele erakorralises olukorras koostööd teha. Reeglina on konkurentidel keelatud teha omavahel koostööd või vahetada infot sellisel viisil, et see vähendaks nendevahelist konkurentsi.

Konkurendid ei tohi kooskõlastada mistahes tingimusi kaupade ja teenuste müümisel, sealhulgas kaupade hinda, allahindlusi, tarneaegasid. Ei tohi jaotada, kes tegutseb missuguses piirkonnas või linnaosas ja millisele kliendigrupile keskendub ning missugustel lepingutingimustel oma tarnijatelt kaupu ostab. Ei tohi vahetada tundlikku infot, mis võimaldab ette ennustada konkurendi käitumist, nt laovarude suurus, turundus- ja laienemiskavad. Ei tohi teha ühiseid plaane mõne turule siseneva konkurendi tegevuse takistamiseks. Märksõna on konkurentide vaheline kooskõlastamine – ühepoolselt ja iseseisvalt tohib iga ettevõte jätkuvalt teha otsuseid enda huvide ja turupositsiooni kaitseks.

Erandina on konkurentidel nii kriisi ajal kui ka tavaolukorras lubatud teha sellist konkurentsi vähendavat koostööd, mille positiivsed mõjud kaaluvad üles konkurentsi piiramise. Sellise koostöö eesmärgiks peab olema mõni üldine hüve, näiteks kaupade parem kättesaadavus. Lisatingimustena peab konkurentsi vähendamine olema selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik, tarbija peab sellest hüvest samuti kasu saama ning kogu tegevus ei tohi eemaldada konkurentsisurvet selle turu oluliselt osalt. Viimase tingimuse täitmiseks saaks kõigi turuosaliste asemel kaasata koostöösse vähem osapooli. Euroopa konkurentsivõrgustik annab teates mõista, et konkurentide kriisiaegne koostöö võiks olla selline olukord, kus positiivsed mõjuv kaaluvad kahju üles.

Eeldatavalt ei saa positiivsed mõjud negatiivseid üles kaaluda siis, kui lepitakse kokku hindu, müügi- või tootmismahu piiramist, sihtgrupiklientide ja tegevuspiirkondade jaotamist. Koostööks vajaminevat infot tuleks ettevõtte sees jagada ainult nende töötajatega, kel seda oma töökohustuste täitmiseks vaja on.

Kriisiga toimetulekuks võiksid konkurentsiõiguslikult sobida järgnevad koostöövormid, arvestusega et enamasti on vajalik täita ka erinevates konkurentsiõiguslikes õigusaktides sätestatud lisatingimused:

- logistikaalane koostöö kauba inimestele kohaletoimetamiseks, eesmärgiga tagada esmatarbekaupade kättesaadavus (ilma tundliku info vahetamiseta);

- üldistatud kujul ülevaate pidamine kaubagruppide üle- ja puudujääkide kohta (ilma tundliku info vahetamiseta)

- ühised juhendid või standardid hügieeni ja ohutuse tagamiseks, näiteks Kaupmeeste Liidu juhendid kauplustele

- ühine huvikaitse valitsuse ja ametiasutuste suunal kriisi mõjudega toimetulekuks, näiteks Ühendkuningriigi kaubanduskettide pöördumised konkurentsireeglite ajutise leevendamise saavutamiseks

- ühine teadus- ja arendustegevus defitsiitseks muutunud kaupade tootmiseks ja müügiks, näiteks koostöö desinfitseerimisvahendite valdkonnas.

Sõltumata sellest kui heauskne ning riigi huvidega kooskõlas plaanitav konkurentidevaheline koostöö on, tuleks enne sellega alustamist konsulteerida konkurentsiõiguse asjatundjaga. Vajadusel tuleb pöörduda kindluse saamiseks Konkurentsiameti poole, mis on väljendanud valmisolekut aidata ettevõtjat sobivate lahenduste väljatöötamisel. Konkurentsiõiguse eesmärgiks ei ole kuidagi takistada kriisidega toimetulekut. Raskes olukorras tulebki hoida kokku, tuleb vaid leida üles õigusruumiga kooskõlas olevad lahendused.