• 28.10.22, 12:47

Kas Eesti turule mahub veel jäätisetootjaid? Külm Talujäätis annab vastuse

Külm Talujäätis tuli käsitööjäätistega turule paar aastat tagasi. Nüüdseks on nende tooted müügil ka Selverites. Kas näiliselt küllastunud jäätiseturule mahub veel tegijaid? Mis peab olema see eriline müügiargument, et sesoonse tootega konkurentsitihedal turul ellu jääda? Külm Talujäätise meeskonnaliige Karl Niilo selgitab.
Talujäätis Külm
  • Talujäätis Külm
Külm Talujäätis sai alguse naabritevahelisest heast suhtlemisest. Karl Niilo, kes on Nopri Talumeierei tegevjuht, räägib, et Võrumaal nende talu läheduses elab Joel Ostrat, kellega kord juttu ajades tekkis idee, et Nopril võiks ka oma jäätisebränd olla. “Tooraine on meil ju omast käest võtta. Joeli poolt tulid retseptid ja nii see asi läks.”
Külm Talujäätise tootmine asub Tartus Aparaaditehases. “Me teeme itaaliapärast gelatot. Hetkel on valikus 13 sorti jäätist, kuid katsetame pidevalt uute maitsetega,” ütleb Niilo ja lisab, et tootmishoone hakkab juba väikseks jääma.
“Usume seda, et turule mahub veel jäätisetegijaid, kuid edu võti on sel juhul eripärasus nii maitsete kui ka muu toote omaduste osas. Näiteks meie rõhume sellele, et inimene teaks, kust talust tuleb piim, mismoodi tootmine käib ning et me kasutame komposteeritavaid materjale. Noprisse saab tulla loomi kohapeale vaatama. See on lisaväärtus, mida inimene tänapäeval ootab,” selgitab ta ja lisab, et loodusearmastus, toote kõrge kvaliteet ja eestimaisus on väärtused, mille eest on inimesed ka valmis natuke kõrgemat hinda maksma.

Ei tasu teha igavat asja

Niilo sõnul on jäätiseturg on konkurentsitihe, kuid eripäraseid maitsed liiga palju pole. “Me ei tee tavapärast vanilje- või šokolaadijäätist. Esiteks on meie jäätised väiksema kaloraažiga, sest valmistame neid piimast, mitte koorest. Teiseks katsetame väga eriliste maitsetega, et jäätisesöömine oleks elamus,” ütleb ta.
Uusi maitseid testivad nad Viru Keskuse toidutänava klientide peal. “Meil on Virus oma lett, kus on hea retsepte katsetada. Kuulame tagasisidet ja vajadusel teeme muudatusi. Kui maitse sealsetele inimestele meeldib, siis läheb see ka tootmisesse. Me ei taha teha igavat jäätist,” ütleb ta.
Kõige müüdavam maitse on pistaatsia oma ja teiseks pruunjuustu-passioni jäätis. “Pruunjuustu toodame Nopris kitsejuustu vadakust – keedame ööpäev ja saame pruuni juustu.” Tooraine puhul on tähtis eestimaisus. “Marjad, piim ja kõik, mis võimalik, on kohalikku päritolu,” ütleb Niilo.
Talujäätis Külm meeskond
  • Talujäätis Külm meeskond

Suurde jaeketti saamine polnud eriti keeruline

Niilo sõnul on nad Nopri toodetega ammu Selveris müügil ja head suhted olemas. “Esimesena pöördusimegi jaekettidest Selveri poole ja sealt tuli kiire roheline tuli, et saame Külm Talujäätise tooted müügile panna.
Selveri juhatuse liige Kristi Lomp ütleb, et väiketootjaid ootab ees raske aeg. “Lähiriikidega võrreldes on Eestis kallim toota, sest kogused on väikesed – sisendhindade tõus, energiakulude- ja palgakasv panevad Eesti tootjad raskemasse seisu”, tõdeb Lomp. Niilo kinnitab seda väidet, öeldes, et praegusel ajal kõige lihtsam just pole. “Loodame heale koostööle oma partneritega, et raske aeg üle elada,” nendib ta ja toob näite, et hetkel sööb elektriarve suure osa käibest. “Väikese alustava ettevõtte käimajooksmise kulud on alati suured ja me oleme arvestanud, et meie toode on pigem sessoonne, kuid ega jäätisesöömine kuskile ei kao,” lisab ta lootusrikkalt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.11.24, 19:21
Kasutamata võimalus: kuidas muuta digiekraanide kulu tuluks?
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele