Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, kuid jaeketid pole alati uute hindadega nõus, ning kaupmeeste sõnul veedetakse läbirääkimiste laua taga järjest rohkem aega. Kui paljud kaupmehed on aga hakanud tooteid oma sortimendivalikust eemaldama?
- Mis saab kaupluste sortimendist? Foto: Andras Kralla
Maxima Eesti ostuosakonna juht Martynas Pikelis sõnas, et Maxima ei kavatse omal initsiatiivil ühtegi kaupa oma sortimendist välja arvata. "Meie prioriteet on tarbijatele võimalikult soodsate hindade pakkumine ning selle valguses laiendame Maxima oma brändi toodete valikut. Siiski võib vahel ette tulla, et mõnda toodet on raskem tootjalt endistes kogustes saada. Me ei initsieeri ka kohaliku toodangu vähendamist. Kui seda aga teeb tootja ise, siis üritame tekkinud olukorraga kohaneda," rääkis ta, lisades, et nad jälgivad ka toormaterjalide hinnaturgu, hinnamuutuste trende ja üldist turuhinda. "Sellelt pinnalt alustame ka läbirääkimisi tootjate ja varustajatega."
Seotud lood
Eesti suuremate jaekettide esindajad prognoosivad, et ka järgmine aasta ei muutu olukord võrreldes tänasega väga palju paremaks. Tõsi, ka olulist halvenemist ei prognoositud.
Orkla Eesti juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on kaupmehed hakanud aru saama sellest, et nad ei tõsta toodete hindu mitte oma kasumi suurendamiseks, vaid sisendhindade tõusu tõttu.
Üldine hinnatõus, Lidli turule tulek, aga ka teiste rahvusvaheliste jaekettide hinna- ja ostupoliitika on tekitanud küsimuse Eesti toodete sortimendi osas. Kas tõesti on kõik need muudatused tekitanud olukorra, et Eesti tootjate sortimenti on hakatud meie toidukettides vähendama?
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.