3 põhjust, miks OG Elektra kasum oli Coop Eestist suurem

„Olin ise ka üllatunud, kui tulemusi võrdlesin,“ ütles Oleg Gross Lääne-Virumaa uudistele. Tema sõnul on konkurentidest parema kasumlikkusega tegutsemisel mitu põhjust, mille saab võtta kokku sõnadega „kiire reageerimine“.

Kui eelmisel aastal hakkas elektrihind kerkima, siis fikseeris ettevõte kiiresti hinna ning tänu sellele võideti eelmisel aastal kaks miljonit eurot. Pärast seda kui Venemaa alustas sõda Ukrainas asendati kiiresti gaas õliga ja poed viidi õhksoojuspumpade peale.

„Tagantjärele saab öelda, et need otsused olid õiged,“ märkis Gross.

Kolmas oluline põhjus on see, et rendipinna osakaal on väike. 75 Grossi poest ainult 10 tegutsevad rendipindadel, teiste poodide kinnistud kuuluvad ettevõttele endale.

Samuti otsustas Gross fikseerida laenuintressi ajal, kui Euribor oli nullilähedane. Mulle tavaliselt ei meeldi selline fikseerimine, aga siis pangad ei näinud veel enda jaoks intressi fikseerimises riski ja olid nõus seda tegema, rääkis Gross.

Need sammud aitasid mullu kulude kasvu pidurdada. Ta lisas, et samas on kiiresti kasvanud tööjõukulud, sest kui palgatõusuga kaasa ei lähe, siis jooksevad töötajad lihtsalt ära.

Täistööajale taandatuna oli OG Elektra keskmine töötajate arv mullu 1095 ja 2021. aastal 1064. Töötajate keskmine brutotasu oli eelmisel aastal 1292 eurot kuus ja 2021. aastal 1242 eurot kuus.

Sel aastal ettevõttest võetavate dividendide suurust Gross aruande kinnitamise ajal veel ära ei otsustanud.

Turuosa suurendamine oli Grossi sõnul tähelepanuväärne seetõttu, et eelmisel aastal ei avanud ta ühtegi uut poodi. „Tõmbasime uute poodide ehitamisele pidurit, sest ehitushinnad läksid üles,“ märkis Gross. Sel aastal lisandub aga ketti kuus uut poodi.

„Juurde, juurde, juurde ehk turuosa suurendamine on meie eesmärk,“ ütles Gross. Tema sõnul on jaekaubandus mahuäri ja juba üks protsent turuosa juurde annab jaeketile parema positsiooni kaupade sisseostul. Me ostame praegu kaupu sisse näiteks kehvematel tingimustel kui turuliidriks olev Coop. Lidliga ei ole üldse võimalik end selles võrrelda. Suurem turuosa tähendab seda, et saab kergemini otse tootjate jutule, rääkis Gross.

Grossi eesmärk on laieneda maapiirkondades ehk seal, kus praegu tegutseb peamiselt Coop. Öeldakse, et maapiirkonna inimene on vaesem, aga meie jaoks on ta parem klient, kui näiteks paneelmajade elanik, sest maainimene teeb kõik ostud ühest poest. „Lasnamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis käivad kliendid kaupluste reklaamlehed käes mööda erinevaid poode ja ostavad kampaaniatooteid, mille pealt kaupmees midagi ei teeni,“ rääkis Gross.

Grossi sõnul on ka käesolev aasta alanud hästi. Lidli tulek pole Grossi poodides klientide arvu vähendanud, vaid vastupidi. Näiteks Rakveres on pärast Lidli poe avamist Grossi poodides klientide arv eelmise aastaga võrreldes kasvanud 10%.

Grossi sõnul on sellel tõenäoliselt mitu põhjust. Üks põhjus on Kroonikeskuses asunud Selveri kevadine remont, mis sundis Selveri kliente otsima teisi ostukohti ja osad nendest tõenäoliselt enam pärast Selveri taasavamist tagasi ei läinud.

Teine põhjus võib olla selles, et Lidlist ei osta inimesed kogu vajaminevat kaupa ehk lisaks Lidlile käiakse ka teistes poodides.

Kolmandaks põhjuseks peab Gross seda, et nad müüvad enda lihakaupa. „Kõik teavad, et meie müüdav liha on kodumaine ja kliendid seda hindavad,“ märkis Gross. Seetõttu ei kurvasta ta ka, et tema seakasvatusega tegeleval ettevõttel ei lähe nii hästi kui jaeketil.

Juuli alguses tehtud jaekettide majandustulemuste ülevaates selgus, et OG Elektra oli mullu kõige suuremat kasumit teeninud jaekett. Turuosade jaotuses puudus Lidl Eesti tulemused, kuna nende majandusaasta lõppes 28. veebruaril ning nende aruanne on veel esitamata. Kvartalitulemuste kõrvutamine aga näitab, et Lidl hõivas mullu turust hinnanguliselt 6-7%.

Kõige enam turuosa kaotas mullu Selver, kelle turuosa vähenes 1,3%. Teisena kaotas enim turuosa Coop Eesti (1,13%) ning kolmandana Maxima Eesti (1,1%).

Kui varasematel aastatel on Prisma Peremarket olnud suuruselt viies jaekett Eesti turul, siis eelmise aasta tulemuste põhjal möödus temast OG Elektra.

Jaekettide käibeid kõrvutades võib öelda, et TOP4 (Coop Eesti, Selver, Maxima Eesti ja Rimi Eesti Food) püsivad vankumatult enda positsioonil. Tihe rebimine toimub 5.-7. kohal.