2024 aasta trendid UX disainis: empaatia ja tehisintellekti vahelise harmoonia leidmine

Eelmisel aastal vaimustusin ka mina tehisintellekti võimalustest UX disainis, nähes kuidas andmepõhised tööriistad ja personaliseeritud sisu muutusid üha kättesaadavamaks. Samas tekkis mul küsimus ja tärkas mure, kas andmetele liigne keskendumine võib varjutada UX disaini tuuma: empaatia ja otsesuhtluse oma kasutajatega.

Tehnoloogia ja tehisintellekti arenguga on tohutult avardanud võimalused, kasutajate andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning nende najal otsuste tegemiseks. Tööriistad nagu Hotjar ja Google Analytics on pigem eilne päev ning juurde on tulnud palju AI põhiseid tööriistu nagu näiteks eesti keelt kenasti rääkiv tasuline ChatGPT4 ja DALL·E 3 ning inglisekeelsed tööriistad nagu Figma Autolayout ning Figjam AI, Dynamic Yield, Kameleoon, UX pilot, UserTesting AI Insights ja Microsoft Copilot ja Google Gemini.

Need ja paljud teised tööriistad on muutnud andmete kogumise ja analüüsimise lihtsamaks ning võimaldades mõõta veebide, e-poodide ja äppide kasutaja käitumist reaalajas ning ja pakkuda kasutajatele ka personaliseeritud kasutajakogemust läbi päringute ehk “promptidega” kasutajateekondade ning veebi- või äpi infoarhitektuuri mudeldamise.

Hoolimata tehnoloogia arengust, ei tohiks unustada, et kasutajakogemuse südameks on empaatia ja inimlik side kasutajaga. Andmed annavad küll ülevaate käitumistrendidest, kuid sügavam mõistmine saavutatakse otsestest vestlustest kasutajatega, nende jälgimise ja intervjueerimise käigus saab mõista nende vajadusi, soove ja frustratsioone.

Ehk kui toetuda liigselt üksnes kvantitatiivsete andmetele ja kasutajatega ei räägi, võib see meid viia lahendusteni, mis ei vasta tegelikele kasutajavajadustele. Seepärast on kriitilise tähtsusega tasakaalu leidmine andmete analüüsi ja inimkeskse lähenemise vahel. Tuleb meeles pidada, et AI abilised teevad tihti nn. “musta töö” kontseptsiooniloomes, kus varasema 4 päeva töö asemel kulub vaid 4 minutit AI abil, kuid kasutusmugavuse valideerimise pool jääb endiselt inimeselt-inimesele kogemuseks.

Digiajastu võib pakkuda lõputult tehnoloogilisi uuendusi, kuid hea on meeles pidada, et lihtsus on UX disaini alustala. Nagu Steve Krug (UX disaini piibli “Don’t Make Me Think” autor) on öelnud, on parimad kasutajakogemused on need, mis ei nõua kasutajalt lisapingutust ja on intuitiivsed. Liigne keerukus ja tehnoloogiliste vidinate rist-kuhjamine võivad kasutajakogemust hoopis halvendada, muutes lahendused segaseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu on oluline keskenduda sellele, mis on kasutaja jaoks oluline eesmärgi saavutamiseks ja eemaldada kõik üleliigse.

Kokkuvõttes, olgu tegemist uue toote või teenusega või juba turul tõestatud lahendusega, on kasutajatega suhtlemine ja kasutajakogemuse testimine disainiprotsessi kõige olulisem osa. Paljud ettevõtted võivad selle sammu unarusse jätta, kuid just see tagab toote edu ja jätkusuutlikkuse.