Mihkelson: Eesti tulevikuvõimalused üha enam seotud Aasiaga

Kõik see kokku teeb Aasiast uue sajandi domineerija. Alles hiljuti Hiinat külastades kuulsin sealselt asevälisminister Fult, et nad ei soovi saavutada maailmas hegemooni staatust. USA karm kogemus olevat neil silme ees. Ometi ei pääse me kuhugi tõdemusest, et majandusvõimu laienemisega kasvab ka rahvusvaheline haare. See on paratamatu.

Sama paratamatu on seegi, et uute tulevaste reaalsustega tuleb meil juba täna harjuma ja kohanema hakata. Kui veel viis aastat tagasi tundus Aasia teema kauge ja väikeriigile eriti hoomamatu, siis täna on seis põhimõtteliselt muutunud.

Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui Eesti esindajatel poleks ühel või teisel tasandil kokkupuudet Aasia riikidega. Riigikogu väliskomisjon käis visiidil Jaapanis ja Lõuna-Koreas, peaminister Vietnamis ja Singapuris, äridelegatsioon lisaks veel Taivanil, Riigikogu Hiina sõprusrühm väisas Hiinat.

Arengufond koostab India seiret, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostab valitsus Aasia strateegiat ning väliskomisjon peab kuulamisi ja kirjutab raportit Eesti ja Aasia suhete teemal, mille soovituslik osa peaks täiendama valitsuse vastavat tegevust.

Juba tänaseks on sõelutud terve hulk erinevaid valdkondi ja konkreetseid tegevusi, mis aitaksid kaasa eeskätt meie välismajandussuhete edendamisele Aasia riikidega. Riigi roll on siin oluline, sest regiooni poliitilised eripärad eeldavad ettevõtjate ja valitsuse tihedat koostööd. Sama oluline on ka üldise teadlikkuse kasvatamine Aasia suunal.

Kuigi detailsemate soovitusteni alles jõutakse – Riigikogu väliskomisjoni raport valmib kevadistungjärguks, tooksin mõtteaineks välja kolm suuremat teemaderingi, mis võiksid saada osaks meie laiemas Aasia strateegias.

Esiteks võiks Eesti ka Aasias olla tuntud kui uute tehnoloogiliste lahenduste laboratoorium (Testsite Estonia). E-valitsemine, mobiilne parkimine ja mitmed teised lahendused on tuntud mujalgi, kuid esmase ühiskondliku rakendamise au on just Eestil. Mitsubishi elektriautode tehing on väga põnev võimalus näitamaks ka Aasia suurkorporatsioonidele, et Eesti on kaasaegne ning uusi lahendusi julgelt rakendav riik. Kuid miks ei võiks Eesti pakkuda tulevikus huvi näiteks 3-D trüki arendajatele, nanotehnoloogia või biogeneetika valdkonnale. Samsungi esindajalt kuulsin hiljuti, et Eesti on regioonis tuntud julge innovaatorina.

Teiseks suureks võimaluseks seoses Aasiaga oleks Eesti kui ühendaja tuntus.  Vähesed teavad, et maailma 20st volüümikamast lennuteest lähevad tervelt 18 üle Eesti. Samas ei maksa unustada, et aastal 2030 peaks kõigist rahvusvahelistest lennureisijatest koguni 75 protsenti moodustama Aasia riikide kodanikud. Tallinna lennujaama ja Estonian Airi julge visioon suunaga Aasiale on seetõttu igati õigustatud. Eesti parema konkurentsivõime saavutamiseks on senisest avaramate  lennuühenduste olemasolu võtmeküsimusega. Liiati on kuulda, et Aasia turismifirmade tagasiside oma klientidelt räägib regioonis näiteks Tallinna kasuks.