Lõppev aasta tõi kaubandusse juurde 2600 töökohta

Enam kui 70% jaekaubanduses hõivatutest moodustavad teenindajad. Lihttööliste osatähtsus on viimastel aastatel jäänud alla 7%. Peamiselt on teenindajad üldkesk- või kutseharidusega. Tänasega võrreldes nähakse suuremat vajadust nii spetsialistide, oskustööliste kui teenindajate osas, väheneb lihttööliste osatähtsus.

Arvestades nii suurt töötajate arvu sektoris kui ka asjaolu, et igal aastal suundub osa  töötajaid pensionile, lapsehoolduspuhkusele, edasi õppima või vahetab eriala, on aastane vajadus uute töötajate järgi kogu sektoris ligi 2000 töötajat. Mõnevõrra on siinjuures abiks kutsekoolide erinevad ja paindlikud õppimisvõimalused, sh töökohapõhine õpe, aga ka koolitused, kursused.

Mingil määral takistab kaubandusse uute võimekate töötajate leidmist väärarusaam, mis peab kaupluse tööd paindumatuks ja vähetasustatuks. Kohati on jäänud kõlama hoiak, et kui sa ei õpi, siis saad ainult müüjana või kassiirina tööd. Kummaline ja nihkes väärtustel põhinev hoiak. Huvitav on ka see, et välismaal õppival noorel kõlbab õpingute finantseerimise nimel kaupluses piimapakke riiulile tõsta või leti taga töötada, Eestis aga mitte. Kaupluses töötamine loob noorele inimesele tegelikult väga hea aluse ükskõik mis valdkonnas jätkamiseks. Noored, kes asuvad õppima kaubanduse erialadel, on rahul õppekava ja -protsessiga, kuid sooviksid, et eriala nimi oleks huvitavam.

Ligi pooled lõpetajatest lähevad peale lõpetamist erialasele tööle, 25% saavad tööd sarnastes või muudes valdkondades, 16% õpivad edasi. Nii näiteks jätkasid 2012. aasta sügisel haridusteed Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomika erialal 56 üliõpilast peale vastava kutsekeskhariduse eriala lõpetamist.

Nii kutseharidus kui ka koolitused on olulise tähtsusega, sest müüja peab järgima kümnetes seadusandlikes aktides esitatud nõudeid. Ilma vastava ettevalmistuseta ei ole tagatud kliendi nõuetekohane teenindamine.

Võttes aluseks kaubandusetegevuse seaduse, peab kaupleja nimel klienti teenindav isik, müüja omama erialaseid teadmisi, tundma oma müüdavat kaupa või teenust, järgima selle müügiks kehtestatud nõudeid,  kliendi nõudmisel andma lisaks kauba või teenuse juurde kuuluvale kirjalikule teabelehele ka täiendavat suulist teavet müüdava kauba või teenuse omaduste, päritolu, kasutamistingimuste, hinna ja müügigarantii ning rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduse kohta.

Müüja peab olema hea suhtleja, tundma hästi kaupu ja oskama toime tulla ootamatute probleemidega. Eelduseks saada heaks töötajaks on ausus, sõbralikkus, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kiirus, täpsus ning soov valmistada rõõmu. Lisaks tuleb toime tulla pingeliste situatsioonidega, kuid säilitada alati viisakus.

Müüjast, klienditeenindajast, kassapidajast võib hiljem edasi liikuda müügiassistendiks, administraatoriks, teenindusjuhiks, müügijuhiks, ostujuhiks, osakonnajuhatajaks, logistikajuhiks, turundusjuhiks, kaupluse juhatajaks, firma juhiks.

Jae- ja hulgikaubanduse hõives edaspidi suuremaid muutusi tulemas ei ole. Pigem muutub sektorisisene struktuur, kus väheneb töötajate osakaal hulgi- ja sõidukikaubanduses ning suureneb hõive jaekaubanduse harus.

Kaubanduses luuakse 11,5% lisandväärtusest ning see annab tööd enam kui 80 000 inimesele ehk 13,3% tööhõivest 12 000 ettevõttes. Kogu kaubandussektori töötajatest töötab 50% jaekaubanduses, 38% hulgikaubanduses, 12% tegeleb mootorsõidukite müügi ja remondiga. Kaubandus kui üks suuremaid erasektori tööandjaid Eestis, omab suurt potentsiaali uute töökohtade ja heaolu loomisel.