Kui palju teenindajaid leiab kutsekoolidest?

Hetkel töötab kaubanduses ligi 80 000 töötajat, neist 50% jaekaubanduses, 38% hulgikaubanduses ja 12% tegeleb mootorsõidukite müügi ja remondiga. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud tööjõu prognoosi kohaselt on 2017 aastani jae- ja hulgikaubanduses ette näha spetsialistide ja oskustööliste arvu kasvu lihttööliste vähenemise arvel. 

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli kaubanduse juhtiv lektor Heve Kirikal viitab eelnevale tuginedes, et sellest lähtuvalt ei saa kaubanduse erialasid hääbuvaks pidada. Kirikal lisas, et kaubandusettevõtted ootavad heade erialaste teadmiste ja eelkõige praktiliste oskustega töötajaid, mis kinnitab keskkooli baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe elujõulisust kaubandusvaldkonna töötajate ettevalmistamisel. Tudengite huvi kaubandusökonoomika erialal õppimise vastu aitavad hoida vilistlaste edulood.

Tallinna Tööstushariduskeskuse rõiva- ja kaubandusvaldkonna juhataja Kaja Kuiv kommenteeris, et kaubandusvaldkonnas õppida soovimine on seoses majanduses toimivaga. Majanduse kõrghetkedel oli ettevõtete vajadus klienditeenindajate järele väga suur ning õppijad leidsid sobiva töö. Siis maksti praktikandilegi  töötasu, mis oli motivatsiooniks õpingute jätkamisel ja hilisemaks tööle kinnistumiseks, sest osapooled tundsid teineteist.

„Kahjuks majanduslanguse perioodil on ka potentsiaalsete õppijate huvi langenud, kuigi töötajaid valdkonnas vajatakse jätkuvalt, samas on positiivne trend, et töötajate valikul  eelistatakse erialase haridusega inimesi,“ lisas Kuiv. „Õppijad, kes on avatud, soojad ja head suhtlejad jäävad ka tööle, kuid kahjuks statistika andmetel piirdub 6 kuulise töötamisega, kuid on loomulikult erandeid.“ Kaja Kuiv kinnitas, et huvi kaubanduse ja klienditeeninduse vastu mõjutab teenitav töötasu, mis ei vasta noore inimese ootustele.

Õppijate hulk ja õppekorraldus

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on kaubanduse eriala õppijate hulk olnud stabiilne ning kõigub 800-900 õpilase vahel.  Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom ütles, et teenindus ja müük on kasvav valdkond, kuid jaekaubanduses on palju kvalifitseerimata tööjõudu ja koolitusvajadus on seega täiesti olemas. Kaupmeeste Liidu tegevtirektor Marika Merilai sõnul on aastane vajadus uute kaubandustöötajate järele kogu sektoris ligi 2000 töötajat.

„Jaekaubanduse müüja erialal tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumis õppekavade osas üle vaadata ja õppemahtu alla tõmmata, et õpilased saaksid antud hariduse kiiremini omandada. Teine võimalus on lisada ka rohkem aineid, et õppijate kompetentsi tõsta,“ kommenteeris Toom. Hetkel on üle riigiliselt antud valdkond kaetud riigieelarveliste kohtadega ja kõik soovijad on saanud antud erialal ka õppida.

„Hetkel õpitakse Võrumaa Kutsehariduskeskuses müügikorralduse eriala 1 aasta ja õpilaste vastuvõtt toimub ka järgmisel õppeaastal,“ ütles Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja Terje Kruusalu. Lisades sinna juurde veel, et huvi müügikorralduse eriala vastu suur.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala lõpetajad jätkavad valdavalt õpinguid kaubandusökonoomika erialal, omandades rakenduskõrghariduse. Need, kes asuvad pärast müügikorralduse eriala lõpetamist tööle, töötavad üldjuhul, kas jae- või hulgikaubanduse ettevõtetes.Heve Kirkal lisab „Kaubandusökonoomika eriala lõpetanute töötamine erialal sõltub nende isiksuseomadustest ja valmisolekust mobiilsuseks, sest koolist saadud teadmised ja oskused loovad neile mitmekülgsed võimalused töötamiseks kaubandusspetsialistidena.“

Tallinna Tööstushariduskeskuse kaubandusvaldkonna õpingute õppesisu sisaldab suures mahus klienditeenindus, nõustamise, sõnavara ja keele kasutust ning võõrkeel. Koolitatud teenindaja on ettevõtte visiitkaart, mis loob positiivse kuvandi ning toob kliendid tagasi ka järgmistel kordadel. Kaja Kuiv kommenteeris, et ettevõtted võtavad töötajaid nn tänavalt, mõnel juhul väike koolitus, kuid tasemel klienditeeninduseks pole see piisav, eks oleme kogenud kitsaskohti klientidena, seega meeldiv, professionaalne teenindamine mõjutab kliendikäitumist ostlemiskoha, teenindusasutuse valikul.