Uues Delice’i toidupoes kohtuvad Vahemere eksootika ja eriline kaubavalik

Kristian Kirsfeldt agentuurist Velvet ütleb, et Delice brändi identiteet mõtestati detailideni läbi ja anti sellele enesekindlam olemus nii graafikas kui ruumis. “Uuenduse eemärgiks oli saada esmaseks poe valikuks neile, kes otsivad kvaliteetset toitu ja rõõmsa meeleoluga igapäevast toidupoodi,” kõneleb Kirsfeldt.

Disaini- ja sisearhitektuuribüroo Vaikla Disain asutaja Argo Vaikla ütleb, kõigepealt tegid nad Velveti ja Selveri meeskonnaga ajurünnaku, et mis assotsiatsioonid üldse Delice poega tekivad. “Läbi käisid märksõnad “delikatess”, “eksootiline”, “eriline kaubavalik”, “koht, mis käivitab fantaasiaid”, “isuäratav” ning “päikeseline õhkkond”,” kirjeldab Vaikla teekonna algust ning lisab, et nende ideede pinnalt jõutigi vahemereliku linnaturu kontseptsioonini.

Kristian Kirsfeldt täiendab, et inspiratsiooni said nad kohtadest, kus osatakse nautida ja võtta elu veidi vabamalat: “Nii ongi brändi ja sisekujundusse jõudnud vahemere urban-marketi miljööst tuntud sümbolid nagu triibulised markiisid, katuste motiivid ja motoroller-kaubakäru.”

Uues poes on avar ruumiplaneering, metallist riiulid ja suured ripplambid, mis lisavad tööstuslikku stiili, ning geomeetrilised mustrid, mis omakorda mõjuvad maalähedaselt ja hubaselt. “Iga osakond hakkab välja nägema nagu eraldiseisev väike äri – just nagu turul. Viilkatused imiteerivad linnalikku arhitektuuri,” ütleb Vaikla

Sisekujunduses on näha beeže, valgeid, pruunikaid ja pastelseid toone, kontrastiks mustvalge maleruudu aktsent põrandal ja siin-seal kollane toon. “Lettidel oleme kasutanud marmorit ja selle immitatsiooni. Tähtis on, et visuaalne pool ei lämmataks poes olevat kaubavalikut,” ütleb Vaikla.

“Ka logo ja poes kasutusel olevad kirjatüübid on lihtsad ja puhtad, kuid silmapaistvad ja väikese lustliku nihkega,” kirjeldab Kirsfeldt brändingut.

Peale mõningast mõtisklemist sõnab Vaikla, et ajas kõik areneb: “Eelkõige on muutunud digilahendused, seda eriti viimase kümne aastaga. Digitaalsed hinnasildid, alused, LED-ekraanid, kust on võimalik operatiivselt infot vahedada või visuaali edasi anda jne. Pood ei pea olema välimuselt steriilne ja igav." Vaikla toob veel näite, et Delice'i poes hakkavad seinu kaunistama mustvalged itaalialikud pildid.

Kirsfeldti sõnul on avaliku ruumi disainimine vastutusrikas töö. Vaikla sekundeerib ja üteb, et klient ei saa sellest ise aru, kuid tema teekond poes on teatud plaani järgi kulgema pandud. “See on omaette teadus, kuidas sellist funktsionaalselt ülesehitust teostada. Eristame kahte erinevat sihtgruppi – ühed, kes lähevad pikaajalisi suuri oste tegema, ja teised, kes astuvad tänavalt sisse, et midagi kiiret lõunaks kaasa haarata. Esmases järjekorras ongi poes valmistoiduletid, karastusjoogid, jäätised, pikemalt poodlevad inimesed aga jõuavad tiiruga poe tagumistesse otstesse. Kaks loogilist käiguringi,” selgitab Vaikla.

Nii Vaikla kui Kirsfeldt kinnitavad, et koostöö Selveri, Velveti ja Vaikla Disaini vahel sujus väga hästi. “Tegemist oli koos töötamisega, mitte teatejooksu mängimisega, kus töölõike võidukalt tagasi vaatamata üle andsime,” ütleb Kirsfeldt. Vaikla ütleb muigega, et võib-olla oleks nemad Velvetiga veel rohkem vinti peale keeranud – lisanud veelgi rohkem dekoori ja meeleolu, aga alati on tellijal oma nägemus ja piir, millest üle ei minda.

Projekti kallal töötati poolteist aastat – Vaikla Disainist mitu inimest, Velvetist 4-5 inimest, Selveri poolt ca 10 inimest. “Koosolekud olid igal nädalal,” kirjeldab Vaikla koostööprotsessi.

“Nii suured projektid on alati kompromisse täis,” ütleb Vaikla ja lisab, et kui 80% on kõik rahul, siis on juba väga hästi. “Võtame näiteks materjalivaliku. Võtad näidised kaasa, kõik katsuvad ja mõtlevad, kas see sobib näiteks põrandale panekuks – poleks libe, ei võtaks mustust sisse, kestaks kaua, oleks hästi hooldatav jne. Kuskil ei tohi jääda miskit kahe silma vahele, sest see võib hiljem valusalt kätte maksta,” räägib Vaikla.

Kirsfeldt ütleb lõpetuseks, et projekt oli nende jaoks põnev: “Pidime looma lollikindla ja läbimõeldud kompleksse süsteemi: ligipääsetavus, loetavus, kontseptsioon ja disainilahendused peavad toimima hinnasiltidest ja poeetikettidest kuni veebilahendusteni välja. Samas peavad need olema meeldejäävad ja unikaalsed ning andma edasi brändi väärtusi.”