Statistikaameti andmetel kasvas
sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta I kvartalis eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 0,1%.
Võrreldes 2007. aasta IV kvartaliga vähenes püsivhindades arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%.
Tänavu I kvartalis aeglustus SKP kasvutempo eelmise aastaga võrreldes järsult. Eurostati esialgsetele andmetele tuginedes oli Eesti majanduskasv I kvartalis Euroopa Liidu madalaim. SKP aeglustumist mõjutasid sisemajanduse nõudluse ning ekspordi vähenemine.
Sisemajanduse nõudlus vähenes püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7% eelkõige eratarbimiskulutuste vähenemise tõttu (-0,4%). Eratarbimiskulutuste vähenemist põhjustas eelkõige kulutuste vähenemine transpordile, rõivastele ja jalatsitele ning alkohoolsetele jookidele ja tubakatoodetele.
Kapitali investeeringud kasvasid 5,2% mõjutatuna peamiselt valitsemissektori ehitusinvesteeringute kasvust.
Eelmise aasta teises pooles alanud ekspordi ja impordi püsivhindades vähenemine süvenes tänavu I kvartalis veelgi. Võrreldes möödunud aasta I kvartaliga vähenes kaupade ja teenuste eksport püsivhindades 5,4% ning import 3,8%.
Kaupade eksport vähenes 0,6% eelkõige puhastatud nafta ja põlevkivitoodete ekspordi vähenemise tõttu. Teenuste eksport vähenes aga isegi 18,6% peamiselt mere- ja raudteetranspordi kaubaveoteenuse ekspordi vähenemise tõttu.
Netoekspordi puudujäägi suhe SKP-sse on alates eelmise aasta teisest poolest kasvanud, ulatudes tänavu I kvartalis -9,7%-ni SKP-st.
Majanduse pakkumise poolel mõjutas SKP kiiret aeglustumist kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse ja laonduse ning kinnisvara tegevusala lisandväärtuse vähenemine ning töötleva tööstuse, ehituse ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasvu aeglustumine. Eriti järsult aeglustus finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv.
Seotud lood
Coca-Cola HBC Eesti AS tegevus lõi Eesti riigi majandusele 2023. aastal ligikaudu 25 miljonit eurot lisandväärtust, selgub ettevõtte hiljutisest
jätkusuutlikkuse aruandest.