Mahetoodete tarbijaskond visalt suurenemas

Veidi üle kolmandiku olid ostnud teraviljatooteid, veerand ostjatest ostsid puuvilju ja marju, viiendik moose ja mahlu ning liha. Teisi tooteid ostis vähem mahehuvilisi. Võrreldes 2007. aastaga on ostetud mahetoodete pingerida üsna sarnane, kuid mahetoodete tarbijate hulk on iga tootegrupi puhul kasvanud.

Seda on võimaldanud nii tootevaliku kui ka mahetoodete kättesaadavuse paranemine. Igal aastal on turule tulnud uusi mahetooteid ning alates 2008. aastast on võimalik osta ka mahe­liha.

Mahetooteid ostnud tallinlasi oli peaaegu iga tootegrupi puhul selgelt enam kui tartlasi, v.a pastatooted, müslid, krõbuskid, mille ostjate osakaal oli tartlaste seas suurem.

Kõige suurem oli erinevus kahe linna vahel maheliha ostmisel – tallinlastest oli seda ostnud 31% mahetoodete ostjatest, Tartus aga vaid 5%. Siin on tõenäoliselt tegemist maheliha kättesaadavuse suure erinevusega.

Tartus saab maheliha osta vaid ökopoodidest, Lõunakeskuse talu­turult ja Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikult, Tallinnas on müügivõrgustik laiem, on rohkem ökopoode ja maheliha võib leida ka suurematest poodides, näiteks Haabersti Rimis.

Kahe aasta eest kaupluse­külastajate seas korraldatud uuring andis kinnitust tõsiasjale, et tarbija ajab tihtilugu sassi näiteks tavalised turult ostetud köögiviljad n-ö päris mahetoodanguga, millel seadusekohane sertifikaat ja tunnustus. Puudub üldine arusaam, et kõik kodumaine pole veel kaugeltki mahetoodang.

Siiski annavad uuringud kinnitust, et kuigi mahekraam on tavalisest 30–50 protsenti kallim, suureneb selle ostjaskond igal aastal umbes 20% võrra.

Väljavõte SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus tarbijauuringust 2011