Tarbijakaitseameti läbiviidud uuringu tulemusena selgus, et 4% e-kauplejate müügitingimused on kooskõlas (uue) võlaõigusseadusega, mis hakkas kehtima 2014 aasta 13. juunist.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste peab e-kaubanduse arengut Eestis muljetavaldavaks, kuid nentis, et koos sellega tekib juurde ka probleeme. „Mida kiiremini e-kaubanduse maht kasvab ehk uut raha süsteemi kaudu ümber jagatakse, seda rohkem tekib selles äris juurde konkurentsi, sealhulgas paraku ka kõlvatut konkurentsi, mis ettevõtmise usaldusväärsust ohustab,“ ütles ta.
2014. aasta 13. juunil jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, millega tuli e-kauplejatele uusi nõudeid ja mis reguleerib täpselt seda, millist teavet peavad e-poed tarbijatele enne lepingu sõlmimist andma.
Tarbijakaitseamet uuris 203 veebikauplust (neist ligi veerand kuuluvad Eesti e-kaubanduse liitu), et kas ettevõtted on enda e-poe kohandanud vastavalt võlaõigusseaduse muudatusele või mitte. Uuringu tulemustest selgus, et 4% e-kauplejate müügitingimused on kooskõlas (uue) võlaõigusseadusega.
„Sageli eksiti aga siiski pisiasjadega ja suuremaid puudusi esines õnneks harvem. Enamik e-poodide rikkumised seisnesid peamiselt selles, et nad pole suvel jõustunud seadusemuudatusi oma tegevusse üle kandnud,“ selgitas Sooniste.
Kõige paremini oli ettevõtete kodulehtedel välja toodud ärinimi, kontaktandmed, taganemistingimused, taganemisõigus 14 või enam päeva jooksul ning korrektne lõpphinna teave. Peamised probleemid olid seotud lepingust taganemise avalduse tüüpvormi puudumisega, tarbijakaebuste komisjoni pöördumise tingimused ei olnud välja toodud ning puudus avaldus raha tagasi saamise kohta ja selle kohta, et kaupleja tagastab kättesaamisega seotud postikulud.
Tarbijakaitseameti peadirektori hinnangul võib selle põhjuseks olla inertsus kui teadmatus. „Paraku ei näe kauplejad seda, et oma kodulehel korrektsete tingimuste avaldamine pole mõeldud üksnes tarbijate, vaid ka e-kaupleja enda kaitseks,“ märkis ta.
Sooniste on kindel, et kui ettevõtted paneksid seaduses ettenähtud info üles, siis on tarbija otsustada, kas ta kasutab seda infot või mitte. „Kui info oleks üleval ja uuringu tulemused oleksid olnud 90%, siis see tõstaks ka sektori usaldusväärsust.“
ja tarbija vajadusel selle ka leiab üles, siis see tõstab ka sektori usaldusväärsust.
Tarbijakaitseamet teavitab kõiki uuringus osalenud ettevõtteid nende puudustest ning palutakse need vead parandada.
Paneeldiskussioonis osalesid peale tarbijakaitseameti peadirektori maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe, e-kaubanduse liidu juhatuse esimees Anni Talts, Cherry.ee asutaja Priit Tomp ning tehnikaajakirjanik ja e-ostleja Henrik Roonemaa.
Selleks, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on need õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades, alustab tarbijakaitseamet 10. novembril kuu aega kestvat teavituskampaaniat „Osta targalt! Ka e-poest!“
Seotud lood
13. juunil jõustuvad seoses ELi tarbijaõiguste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatused, millega oluliselt suureneb ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet.
Juunist jõustuv seadusemuudatus kehtestab uued tingimused, kuidas peab ettevõtja tarbijaga e-kaupluses suhtlema, see aga võib tekitada vaidlusi müüjate ja ostjate vahel.
Tarbijakaitseameti küsitluse tulemusena, milles uurir klientide kogemusi e-poest ostes, selgus, et viiel protsendil vastanutest on tihti e-poest ostes probleeme esinenud.